Tervis tänab, kui pääseb liigsest soolast

Soola liigtarbimine on harjumus, mis hakkab külge märkamatult, kuid millest lahtisaamine nõuab teadlikkust, tähelepanu ja tahtmist, kirjutab Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi.

Kui inimese maitsemeel on harjunud suurema soolakogusega toidus, siis vähesoolane toit tundub maitsetu. Eks ole enamikule tuttav pilt, kus inimene haarab sööma asudes kõigepealt mitte noa ja kahvli, vaid hoopis soolatopsi järele ja saputab valmistoidu igaks juhuks heldelt soolaga üle – et nagunii on liiga mage. Viimase Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi on selliseid mehi ja naisi, kes lisavad toidule soola enne selle maitsmist koguni 11%!

Mida räägivad statistika ja teadus?
Viimasel kümnekonnal aastal on inimeste toitumisharjumused nii kogu maailmas kui ka Eestis muutunud – on hakatud rohkem ostma valmis- ja töödeldud toitu. Toiduainetööstus kasutab üha enam naatriumi sisaldavaid maitsetugevdajaid. See on märkamatult suurendanud igapäevase toiduga saadavat naatriumi kogust.
Uuringutest on selgunud, et Euroopas tarbitakse keskmiselt 10-15 grammi soola päevas. Mehed armastavad soolasemaid toite kui naised. Toitumisteadlased ja tervishoiuspetsialistid aga soovitavad: mitte üle 5 grammi soola päevas! See on üks triiki täis teelusikatäis.

Sool ehk naatriumkloriid (NaCl) koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist. Soola kahjulik toime tulenebki naatriumist, õigemini selle liigtarbimisest. Naatriumi on organismile kindlasti vaja, kuid probleem on selles, et reeglina saadakse naatriumi soovitusest oluliselt rohkem.

Milleks meile sool?
Inimese organism vajab naatriumi vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu mõjutamiseks, samuti happetasakaalu säilitamisel ja närviimpulsside edasikandmisel.
Pikaajaline naatriumi liigtarbimine aga aitab osadel inimestel kaasa kõrgvererõhutõve väljakujunemisele.  Kõrgvererõhutõve tüsistusteks on südamepuudulikkus, südame isheemiatõbi, silmapõhjade muutused ning nägemise halvenemine. Samuti suureneb risk infarkti ja insuldi tekkeks. Liigne soolatarbimine aitab kaasa luude hõrenemisele, soodustab kehakaalu kasvu, kahjustab mao limaskesta ja muudab selle vastuvõtlikuks mitmesugustele nakkustele, sealhulgas maohaavanditele. Liigset soolatarbimist peetakse ka neerukivide peamiseks põhjustajaks.

Tasakaalustatud segatoitu tarbivatel inimestel pole naatriumi- ega klooripuudust iialgi põhjust karta. Naatriumipuudus võib põhjustada probleeme vaid absoluutse taimetoitluse harrastajatele, samuti rohke higistamise või ägeda kõhulahtisuse korral või kui neerude võime naatriumi tagasi imendada on puudulik.

Peidus sool
Paljudele üllatusena sisaldab inimeste igapäevane toit palju rohkem soola kui arvatakse. Suur osa soolatarbimisest ongi varjatud iseloomuga - umbes 80% soolast saadakse poest ostetud toiduainetest ja valmistoitudest. Ülejäänu lisatakse ise juurde toidu valmistamisel ja söömisel. Soola leidub peaaegu kõigis toiduainetes, kõige rohkem muidugi keedusoolas endas, aga ka puljongipulbris, konservides, soolatud ja suitsutatud toodetes, juustus, leivas, lihasaadustes ja ketšupis.

Targalt talitab see, kes uurib poes toiduainete pakenditelt andmeid erinevate ainete, sh soola sisalduse kohta. Samas tootekategoorias võib toodetel olla väga erinev soolasisaldus ning valides magedama leiva, juustu ja singi, hoiad soola hulgas juba tublisti kokku.  

Juhul, kui pakendil on antud naatriumisisaldus grammides, siis selle saab teisendada soolaks grammideks, kui korrutada naatriumi kogus 2,5-ga. Näiteks kui pakendil on toodud info, et toode sisaldab 100 grammi kohta 1,2 grammi naatriumi, siis soolale ümberarvutatult teeb see 3 grammi soola. 

Mõned näited toidukogustest, mis sisaldavad 1 gramm soola:
* 8g soolaheeringat
* 40g kartulikrõpse
* 40g soolakurki
* 50g suitsusinki või viinereid
* 50g rosoljet
* 60g verivorsti
* 90g juustu või leiba

Soola kogust toiduainetes saab ka igaüks ise internetis soolakalkulaatorist vaadata: http://www.toitumine.ee/kampaania/sool/

Kuidas soola tarbimist vähendada?

Kas see artikkel oli kasulik?