- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 899)
- Füsioteraapia (1 015)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 191)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 626)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 266)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (309)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Õhtune palavik” leiti 2 237 vastet
Siberi katk
Siberi katk ehk põrnatõbi ehk antraks on bakter Bacillus anthracis’e põhjustatud nakkushaigus. Bakterit levitavad taimtoidulised loomad (veised, lambad, hobused jt). Inimene nakatub, kui ta on kontaktis ...
Hemorraagilised viiruspalavikud
Hemorraagilised viiruspalavikud on viirushaigused, mille korral kahjustuvad verekapillaarid ja tekivad elunditesisesed, nahasisesed või nahaalused verejooksud. Nakkusallikaks on väikesed närilised (rotid, ...
Kõhutüüfus
Kõhutüüfus on inimestel esinev palavikuga kulgev eluohtlik nakkushaigus, mille korral toidust, veest või saastunud kätelt organismi sattunud Salmonella perekonnast pärit tüüfusebakterid levivad vere kaudu ...
Termoregulatsioon
Termoregulatsioon. Inimene kuulub püsisoojaste organismide hulka, mistõttu tema termoregulatsiooni ehk soojusregulatsiooni iseloomustab võime säilitada oma kehatemperatuuri teatud väliskeskkonna temperatuuride ...
Brutselloos
Brutselloos on loomadel ja inimestel esinev nakkushaigus, mille tekitajaks on Brucella perekonda kuuluvad mikroobid. Loomadest haigestuvad kõige sagedamini lehmad, sead, lambad, kitsed, koerad. Haigestunud ...
Crohni tõbi
Crohni tõbi on krooniline ägenemistega kulgev põletikuline soolehaigus. Haiguse põhjused ja tekkemehhanismid on teadmata. Enamasti haigestuvad 15–35-aastased, nii mehed kui naised. Sooleseina haaravad ...
Eritis kõrvast
Eritis kõrvast võib olla ühe või mõlema väliskuulmekäigu avast erituv seroosne (vadakuline), mädane, limane või verine sekreet ehk nõre. Eritise tekkega võib kaasneda valu, palavik, kuulmise nõrgenemine, ...
Fotodermatoos
Fotodermatoos on valgusest põhjustatud nahahaigus, mille üks levinumaid vorme on polümorfne ehk mitmekujuline valguslööve. Mõõduka temperatuuriga maades põeb seda haigust umbes 10% elanikest. Kõige sagedamini ...
Haavandiline jämesoolepõletik
Haavandiline jämesoolepõletik ehk haavandiline koliit on krooniline, ägenemistega kulgev jämesoolehaigus. Haiguse põhjused ja tekkemehhanism on seni teadmata. Enamasti haigestuvad 25–45-aastased, nii ...
Hingamisteede haigused
Viited: kurguaerosoolidHingamisteede haigused. Hingamisteed jaotatakse ülemisteks (nina, ninakõrvalurked, ninaneel, kõri, hingetoru) ja alumisteks (bronhid, bronhioolid). Ülemiste hingamisteede põletikud ...
Kilpnäärme liigtalitlus
Kilpnäärme liigtalitlus ehk hüpertüreoos on seisund, mille puhul kilpnääre toodab hormooni ülemäärases koguses, arvestamata organismi vajadusi. Kilpnäärme liigtalitluse tunnusteks on kehakaalu langus, ...
Kopsuklamüdioos
Kopsuklamüdioos on infektsioonhaigus, mille tekitajaks on kopsuklamüüdia (Chlamydia pneumoniae). Haigus levib piisknakkusena, kuid mitte kõik inimesed ei haigestu. Iseloomulik on ülemiste hingamisteede ...
Kõhulahtisus
Viited: mikrofloora taastamineKõhulahtisus on sümptom, mille puhul roojamissagedus on üle kolme korra ööpäevas ja/või on suurenenud rooja kogus. Öine kõhulahtisus on alati haiguslik. Kõhulahtisuse põhjusi ...
Liigesepõletik
Viited: liigesepõletikLiigesepõletik ehk artriit on haigus, mille korral esineb liigesepiirkonna valu, turse, mõnikord ka punetus ning liigese funktsioonihäire. Liigesepõletiku põhjusi on palju, näiteks ...
Lümfoom
Lümfoom ehk pahaloomuline lümfikoe kasvaja on segakoostisega lümfoidsetest rakkudest alguse saanud kasvaja. Haigusest on haaratud ennekõike lümfisõlmed ja põrn. Haiguse täpset tekkepõhjust ei teata. Lümfoome ...
Maksatsirroos
Maksatsirroos. Krooniliste maksahaiguste lõppfaasiks on pöördumatud muutused maksakoes ehk maksatsirroosi teke. Maksatsirroos on kogu maksa haarav struktuurimuutus, millele on iseloomulik maksarakkude ...
Neelupõletik
Neelupõletik ehk farüngiit võib olla äge ja krooniline. Äge neelupõletik on tavaliselt viirusliku tekkega. Esinevad külmetushaiguse sümptomid, nagu nohu, kurguvalu, köha ja palavik. Farüngoskoopial ehk ...
Pleuraempüeem
Pleuraempüeem ehk mädakogum kopsukelmeõõnes tekib raske kopsukelmepõletiku ning kopsumädapõletiku korral, kui organismi vastupanu põletikutekitajatele on oluliselt langenud. Haigust põhjustavad mäda tekitavad ...
Soolakamber
Soolakamber on kinnine ruum, mille seinad, põrand ja lagi on kaetud soolaga. Patsient istub lamamistoolil ning hingab sisse peenikest soolaudu, mida pihustab õhku vastav aparaat. Soolaraviks ehk haloteraapiaks ...
Soolesopististõbi
Soolesopististõbi. Soolesopististõve ehk divertiikultõve ehk divertikuloosi põdejal tekivad sooleseinas sopistised (divertiikulid), mis võivad olla läbimõõduga 3 mm kuni 3 cm. Soole limaskest sopistub ...