Ajutrauma Autor: Ain-Elmar Kaasik
Ajutrauma. Eestis registreeritakse aastas iga 100 000 inimese kohta 360–450 ajutraumajuhtu, mis on väga suur arv, võrreldes enamiku Euroopa riikidega (150–295 juhtu). Umbes 85% neist on kergemad peatraumad, mille ravitulemus on hea. Samas on trauma nooremaealiste sagedasim surmapõhjus ning ligikaudu pooltel juhtudest on selleks ajutrauma. Eeldatavalt ei pöördu kuni 25% trauma saanutest üldse arsti poole, samas sureb 15% ajutraumaga isikutest enne haiglasse jõudmist. Ka kerge ajutrauma korral on põhiprobleemiks varajane traumajärgsete koljusiseste verimuhkude ehk hematoomide avastamine, mistõttu osa haigeid tuleb jälgimiseks haiglasse paigutada.
Ajutrauma raskus oleneb eelkõige traumeerivalt toiminud jõu tugevusest, kuid seda võivad leevendada amortiseerivad tegurid (nt peakate, eriti kiiver). Traumahetkel tekivad muutused koljusiseses rõhus, kujunevad ajuvereringehäired, tekivad purustuskolded (ajupõrutus ehk kontusioon) ajukoes ning tugeva jõu toimest tingitud koljumurrud. Koljuvõlvi joon- ehk lineaarmurrud näitavad küll toiminud jõu suurust, kuid ei nõua erilist arsti tähelepanu. Seevastu koljupõhimiku murrud on sageli ühenduses peas olevate õhku sisaldavate ruumidega (nt ninakõrvalurgetega), mis võib soodustada ajukelmepõletiku teket. Mõnikord surutakse koljuvõlvi killunenud luufragmendid sissepoole, mis tingib kirurgilise ravi vajaduse. Siiski määrab ajutraumaga haige saatuse eelkõige ajukoe vigastuse raskus. Selle kergemaks vormiks on ajuvapustus ehk kommotsioon. Kerge peatrauma korral esineb vähemalt üks järgmistest nähtudest: 1) mis tahes kestusega teadvusetus (ärkamisreaktsiooni puudumine, st silmade mitteavamine vastuseks välisärritusele); 2) mäluhäire (mälulünk ehk mälukaotus) vahetult enne või pärast traumat toimunud sündmuste suhtes;
3) vaimse seisundi mis tahes häire (desorientatsioon, segasusseisund). Ajuvapustusest tingitud teadvusetus vältab enamasti alla 5 minuti, kuid mitte üle 30 minuti. Traumajärgne mälulünk võib kesta kauem, kuid see ei tohi kesta üle 24 tunni. Häirete pikema kestuse korral, eriti kui ilmneb neuroloogiline koldeleid (krambid, halvatusnähud), on ilmselt tegemist ajupõrutuse ehk kontusiooniga, mis võib olla eluohtlik ja põhjustada püsivaid tervisehäireid. Peavigastuste ohtlikemateks ilminguteks on koljusisesed verimuhud ehk hematoomid, mis võivad tekkida vahetult trauma saamisel või kujunevad välja mõne tunni või päeva jooksul. Verimuhud on ruumi nõudvad moodustised, mis tekitavad koljuõõnes massiefekti, st deformeerivad ajukude ning avaldavad tugevat survet aju elutähtsatele piirkondadele. Seetõttu tuleb verimuhud võimaluse korral kirurgilisel teel eemaldada ning likvideerida ühtlasi verejooksu põhjus.
Ajutraumal ei ole spetsiifilist ravi. Kergemad juhud paranevad tavaliselt iseenesest, kuid eelsoodumusega isikutel võivad jääda püsima peavalud, emotsionaalne labiilsus ja närvisüsteemi muudki talitlushäired. Peaaju raske trauma ravimisel jälgitakse elutegevuse füsioloogilisi näitajaid (hingamist, vereringet, kehatemperatuuri, koljusisest rõhku jne), neid vajadusel reguleerides. Teadvuse pikaajalise häire korral toidetakse haiget kunstlikult ning rakendatakse intensiivravivõtteid, nagu spetsiaalse toru viimine hingetorusse, avause tegemine hingetorusse (trahheostoomia) ja pidev kunstlik hingamine vastava aparatuuri abil. Peaaju raskete traumadega patsiente ohustavad tüsistused, eelkõige hingamis- ja erituselundkonna osas. Nende riski vähendab laitmatu hooldus. Raske trauma tagajärjel võivad kannatanul jääda kogu eluks haiguslikud jääknähud, mis ilmnevad psüühika, vegetatiivsete funktsioonide, tasakaalu ja koordinatsiooni häirumises. Selliseid püsivaid häireid nimetatakse traumaatilisteks ajukahjustusteks.
Vt ka teadvushäire, hingamisteede avamine.
Seotud teemad
Nõuanded teemal: Perearst
Helicobakter pylor
Tere. Lõpetasin äsja kolmikravi helicobacteri vastu. Olid kerged valud seljas abaluude all ja ka ees rinnaku all. Nüüd valud taandunud. Loodetavasti sain sest lahti.Lugesin kusagilt ,et see bakter levib ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Jah, pisik levib olmekontaktide kaudu. Ravi on vajalik, kui on vaevused. Soovitan nõu pidada perearstiga, temalt vajadusel edasised uuringud, käsitlus.
Head tervist soovides,
Loe edasi
Kopsuröntgen
Tere, saadan Teile kopsuröntgeni vastuse.
Diafragmakaared selgepiirilised, normaalsel kõrgusel. Paremal lateraalsiinus suletud, vasakul vaba. Hiilused struktuursed. Bronhovaskulaarne joonis ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Võimalikke põhjuseid on mitu, oletada ei saa. Soovitan leiu täpsustamiseks pöörduda perearsti vstuvõtule, temalt vajadusel täpsustavad uuringud, edasine käsitlus.
Head tervist ...
Valutavad ja sügelevad sõrmed
Sõrmed valutavad ja surisevad,käelabad sügelevad .
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Võimalikke põhjuseid on palju. Ravi määrab arst, kes saab Teid vahetult uurida. Oletada ja huupi midagi pakkuda mina ei saa.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Põletik sõrmedes?
Mureks on nimetissõrmele tekkinud moodustis. See on tekkinud liigese kohale ja on justkui täidetud vedelikuga. Algul oli ka valulik, kuid nüüdseks valulikkus veidi vähenenud. Vahepeal sügeleb. Moodustis ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Mõtlemisainet on. Ravi määrab arst, kes saab Teid vahetult uurida. Esmalt perearst.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Rinnalihase turse
Täna hommikul ärkasin ja tundsin, et rinnalihas on kuidagi imelik ja ei soovi üldse pingutust. Liikuda ja kõike teha on väga okei, aga lihas ise on teisest märgatavalt suurem. Katsudes oleks nagu vedel ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Kui otseselt punetus, palavik, tugev valu puudub, siis leevenduseks ibuprofen 0,4 x3, paikselt nt diklofenaksalv. Kui probleem püsib, siis pöörduge oma perearsti vastuvõtule.
Head ...
Huvi pärast küsin peale songa oppi
Küsimus selles peale kubemesonga oppi kunas saa rattaga sõita ja matkata seljakotti matkal ka mis jääb alla 20kg hetkel seisuga mul matk juunis mis 10 päeva kestab kas on soovitav minna matkale kui opp ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Tavaliselt kulub taastumiseks 1-3 kuud, sõltuvalt songa suurusest. Täpsemalt Teie perearstilt ja kirurgilt.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Kõrvad lukus,vilistavad ja vasakus kõrvas tunnen nagu südamelööke
Tekkis põskkoopa põletik ja samal ajal läksid ka kõrvad lukku,nüüd on põskkoopa põletik läinud aga vasak kõrv endiselt vilistab ja on lukus
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Soovitan teha kuulmetõrve-keskkõrva tuulutusharjutusi, tarvitada limaskesta turseravimeid, täpsemalt Teie perearstilt. Vajadusel ka uuringud.
Head tervist soovides,
Loe edasi
Muna kaela piirkonnas
Selline mure, et kui ma söön tekib vasakule poole muna (enam vähem tennise palli suurune). Tekib ootamatult. Üldiselt kuus 2-3 korda, alati söömise ajal. Kestnud on see mingi üle 1 aasta.
Kui ei ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Jah oskan, koostöö arstidega, kes saavad Teid vahetult uurida ja ravida. Mõtleksin ka süljenäärme probleemile. Kui tõesti tekib tennisepallisuurune turse ja oluline talitlushäire, siis võib ...
Kurk
Tere!
Mul varasemalt mitu kuud juba tulnud lihtsalt kopsudest läbipaisvat limast röga käinud ka arstil ütles kopsud puhtad ja peaksin tegema veeauru. Mul on ka õhupuuudus sellega seoses väga tihti ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Tänan ilmeka kirjelduse ja pildi eest. Värviline, rohekas röga on tingitud bakterist, millele toimib antibiootikum. Ravimi määrab arst, kes saab Teid vahetult uurida.
Head tervist ...
Torkiv valu lõuatsis
Loodan et kirjeldan võimalikult täpselt, panen pildi ka et paremini selgitada, kus mul täpsemalt see väga ebameeldiv torkiv valu on.
See kogu aeg ei valuta, aga vähemalt kord kuus see valu tuleb ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Tänan asjatundliku selgituse ja kena pildi eest. Näopiirkonna valud, eriti torkivad, elektrilöögitaolised, sageli alalõuas, lõuatsis võib olla tingitud kolmiknärvivalust. Sellele tavalised ...
Vaata kõiki nõustamisi