Palun selgitage tulemusi 03.12.25 / Veresoontekirurgia

Arst vastas:

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere!

Aitäh põhjaliku ülevaate eest. Teie kirjeldatud uuringud annavad kokku järgmise pildi:

1. EKG leid – „Borderline ECG“

Teie puhke-EKG kirjeldus:

Siinusrütm 93/min – veidi kiirem pulss, mitte ohtlik.

Elektritelg horisontaalne, kalle vasemale – normivariant, eriti kui inimene on noorem, saledam või naissoost.

Mittespetsiifiline T-sakkide lamenemine difuusselt – väga sage mittespetsiifiline leid. See EI viita otseselt südame isheemiale, vaid on sageli seotud:

stressiga,

väga kiire pulsi ajal tehtud EKGga,

väsimusega,

elektrolüütide kõikumisega,

mõnikord ka täiesti tervetel inimestel.

Seega „Borderline ECG“ tähendab lihtsalt, et leid on piiripealne, mitte et tegemist oleks haigusliku seisundiga.

2. Koormustest – mida tähendab tulemus?

Teil on tehtud kaks koormustesti:

A) Varasem test (4,9 MET):

stiimuliks 74% maksimaalsest pulsist,

stenokardiat ei tekkinud,

ST-T muutusi ei olnud → test isheemiale negatiivne,

rütmihäireid ei olnud.

B) Viimane test (7,0 MET, BRUCE protokoll 2):

saavutatud mõõdukas koormus 7 MET,

test lõpetati väsimuse tõttu (tavaline),

pulsireaktsioon ja vererõhu reaktsioon olid normaalsed,

isheemiat ei tekkinud ka suuremal koormusel,

taastumisel registreeriti VESid (ventrikulaarsed lisalöögid), bigemineeria kujul.

Kas VES-id ja bigeminia on ohtlikud?

VES-id on väga sagedased, esinevad kuni 70% täiesti tervetel inimestel.

Bigeminia (iga teine löök lisalöök) võib tekkida pärast pingutust, stressi või kiire pulsi järel.

Kuna need ilmnesid taastumisel, kuid mitte koormuse ajal, ja ST-T muutusi ei tekkinud, EI viita see südame isheemiale ega ohtlikule rütmihäirele.

Kui inimesel ei ole minestust, õhupuudust või rinnavalu, siis sellised VES-id on enamasti healoomulised.

3. D-dimeer 2,42 – mida see tähendab?

D-dimeer on kõrgem, kuid:

see EI kinnita tromboosi,

d-dimeer tõuseb ka:

pärast infektsioone,

põletiku korral,

kroonilise stressi korral,

pärast trenni või pikema pingutuse järel,

ülekaaluga,

hormoonpräparaatide korral.

Kui Teil ei olnud sel hetkel ägedaid sümptomeid (õhupuudus, äge jalgade turse, tugev valu rinnus), siis üksik kõrgem d-dimeer ei tähenda trombi.

Kui oleks olnud tromboosikahtlus, oleks tulnud teha kompuutertomograafia või veenide ultraheli – Teie kirjeldusest seda ei nähtu, seega arst pidas tõenäoliselt tromboosi vähetõenäoliseks.

4. Mida kogu uuringute komplekt kokku ütleb?

Südame verevarustuse häiret (isheemiat) ei ole leitud.

Süda annab sobiva reaktsiooni koormusele.

Rütmihäireks on üksikud VES-id taastumisel – sagedane ja tavaliselt ohutu leid.

Puhke-EKG mittespetsiifiline leid ei ole haiguse tunnus.

Trombioht vereanalüüsi põhjal ei ole kinnitatud.

Kokkuvõte: tehtud uuringute põhjal ei viita miski südame isheemiatõvele ega ohtlikule rütmihäirele. Pigem on tegemist funktsionaalsete kaebustega ja pulsireaktsiooniga, mis on sagedane stressi, ärevuse ja vähese füüsilise treeningu kontekstis.

Mida võiks vajadusel edasi teha?

Kui südame poole muret veel jääb:

24-tunnine Holteri uuring → hindab VES-ide hulka,

südame ultraheli, kui pole tehtud → hindab südame struktuuri ja klappe.

Kui mõlemad on korras, peetakse seda seisundit healoomuliseks.



Head tervist soovides
Madis Veskimägi ja Kati Tarkur (ChatGPT)

Kas see arutelu oli kasulik?