Kopsude funktsioneerimine
Kopsud täidavad suurema osa rindkereõõnest. Kopsude abil inimene hingab. Trahhea ehk hingetoru ning bronhide ehk kopsutorukeste kaudu jõuab sissehingatud hapnikurohke õhk alveoolidesse, kus toimub gaaside vahetus. Alveoolides imendub hapnik verre ning organismis moodustunud süsihappegaas verest alveoolidesse. Seejärel hingatakse süsihappegaas kopsudest välja.
Kopsuvähi tekkimine
Kopsuvähk võib tekkida nii tsentraalsetes kopsuosades (trahheas ja suurtes bronhides) kui ka perifeersetes kopsuosades (väikestes bronhides ning alveoolides). Enamasti kurdavad algstaadiumis kopsuvähiga haiged köha ning veriköha, millele hiljem lisandub õhupuudustunne.
Sagedasemad varajased sümptomid
• köha ja veriköha;
• sagedased kopsupõletikud, mis ei allu hästi antibakteriaalsele ravile;
• õhupuudustunne;
• hingeldus füüsilisel koormusel;
• valu (tekib, kui kasvaja haarab kopsukelmet).
Eelsoodumus võib olla:
• inimestel, kes on kunagi pikka aega suitsetanud;
• on aktiivsed suitsetajad;
• viibivad tihti suitsustes ruumides (passiivne suitsetamine);
• põevad kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust (KOK); ning
• naistel, kes kasutavad menopausi sümptomite leevendamiseks
hormoonasendusravi.
Allikas: „Varem avastatud vähk on paremini ravitav“. Eesti Haigekassa trükis. Kirjastanud meditsiinikirjastus Celsius Healthcare
Kas see artikkel oli kasulik?
Jaga