- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 898)
- Füsioteraapia (1 015)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 191)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 622)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 261)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (309)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Kas peaksin aspiriini tarvitama harvem?” leiti 51 466 vastet
Lihasatroofia
Lihasatroofia ehk lihaste kõhetumuse ehk lihasmassi vähenemise korral muutub kas lihas või lihaserühm mahult väiksemaks, mistõttu ta jõudlus langeb ning tekib kiiremini väsimus. Lihaste kõhetumuse põhjuseks ...
Neuropaatia
Neuropaatia on üldtermin, tähistamaks perifeerse närvi erinevatel põhjustel tekkinud kahjustust. Neuropaatia võib avalduda mitmeti. Neuroloog diagnoosib kahjustuse kliinilise leiu, närvide ja lihaste ...
Ortoos
Ortoos on ebakindla, valutava liigese kaitseks ja toestamiseks mõeldud elastsest materjalist ringjas ravilahas või -tugi. Ortooside valik on lai – kaela- ja seljaortoosidest kuni sõrme- ja varbaliigese ...
Pleuraempüeem
Pleuraempüeem ehk mädakogum kopsukelmeõõnes tekib raske kopsukelmepõletiku ning kopsumädapõletiku korral, kui organismi vastupanu põletikutekitajatele on oluliselt langenud. Haigust põhjustavad mäda tekitavad ...
Protees
Protees on üldkasutatav nimetus nii välis- ehk eksoproteesi kui sise- ehk endoproteesi kohta. Tehismaterjalist välisprotees võib asendada puuduvat kehaosa (nt kõrvaprotees) või kompenseerida esteetilist ...
Psüühikahäire
Psüühikahäire mõiste võeti eesti keeles kasutusele alles eelmise sajandi lõpul varem kasutatud mõistete “vaimuhaigus” ja “hingehaigus” asemel. Viimase 200 aasta vältel on paljud psühhiaatria ajaloo uurijad ...
Põlvevalu
Põlvevalu. Põlv on liiges, mis saab kõige sagedamini vigastada. Vigastused võivad juhtuda nii tööl kui ka vaba aega veetes, näiteks sportides. Valu lähtub kas põlveliigesest või liigest ümbritsevast pehmest ...
Pärakuveenikomud
Pärakuveenikomud ehk hemorroidid on pärakuveenide laiendid, mis on kas seesmised, st paiknevad pärasoole limaskestal, või välised, paiknedes pärakut ümbritseval nahal. Hemorroidid esinevad üksikute sõlmedena ...
Rauasalvestustõbi
Rauasalvestustõbi ehk hemokromatoos on krooniline progresseeruv ainevahetushaigus. Primaarne (pärilik) hemokromatoos on hemokromatoosigeeni (HFE-geeni) mutatsiooniga (ehitusliku muutusega) seotud liiga ...
Ravimiresistentsus
Ravimiresistentsus on makro- või mikroorganismi mittetundlikkus ravimi suhtes. See võib olla kaasa sündinud (geneetiliselt põhjustatud) või omandatud ravimi pikaajalise kasutamise tagajärjel. Mõne organismi ...
Soole ärritussündroom
Viited: kõhukinnisusSoole ärritussündroom on soole talitlushäire, mida esineb ligi 20%-l täiskasvanuist. Sümptomite teke on seotud sooletöö (soolekontraktsioonide) intensiivistumisega või soole tundlikkuse ...
Stuupor
Stuupor ehk tardumus võib esineda koos mitme psüühikahäirega. Stuupori korral on haige kehaline liikuvus suuremal või vähemal määral pidurdunud. Stuupor algab kas pikkamööda või äkki. Tavaliselt on algul ...
Söögitorupõletik
Söögitorupõletik ehk ösofagiit kujuneb sageli reflukshaiguse korral, harvem söögitorusöövitusest keemiliselt aktiivsete ainetega (happed, leelised). Ösofagiit võib kaasneda mõnede haigustega või olla ...
Südamepaunapõletik
Südamepaunapõletik ehk perikardiit on südant katva serooskesta põletikuline seisund, mida põhjustab enamasti viirus- või bakteriaalne infektsioon (nt tuberkuloos, veremürgistus), samuti reuma. Südamepaunapõletik ...
Fertiilsus
Fertiilsus ehk viljakus on võime suguküpses eas viljastada või rasestuda. Fertiilsus langeb vanusega, eriti naistel. Viljakus on maksimaalne umbes 24-aastaselt ja hakkab alanema pärast 35. eluaastat. ...
Häälekurrusõlmeke
Häälekurrusõlmeke on rohkem tuntud “lauljasõlmekesena” või “lauljanupuna”. Häälekurdude pikaajalisel ülekoormamisel tekib näiteks lauljatel häälepaela servale esmalt verevalum. Seejärel verevalum sidekoestub ...
Iiveldus
Iiveldus on ebameeldiv oksevaev, mille põhjuseks võib olla mitmete haigustega kaasnev peaaju oksekeskuse ärritus, ravimite ja toksiliste ainete toime, ent see võib lähtuda ka seedekulglast: maomotoorika ...
Kanapimesus
Kanapimesus (kõnekeeles kanapimedus) ehk nüktaloopia on võimetus näha hämaruses: orienteerumine muutub ebakindlaks, esemete värvid tuhmuvad, pimeduse saabudes tekib täielik abitus. Kanapimesus on kas ...
Kannakõõlusepõletik
Kannakõõlusepõletik. Kannakõõlus on inimese keha üks paksemaid ja tugevamaid kõõluseid, mis ühendab sääremarja kolmpealihast kandluuga. Jooksmine, hüppeliigutused, varvastel seismine, trepist käimine ...
Koormustest
Koormustest ehk koormus-EKG viiakse läbi erinevatel eesmärkidel.
1. Südame füüsilise koormusega kohanemise võime ehk koormustaluvuse väljaselgitamiseks. Füüsilise koormuse ajal tõuseb organismi hapniku ...