Emakakaelavähk tabab üha nooremaid naisi
Foto: iStock26. - 31. jaanuarini tähistavad Eesti Vähiliit ja Eesti Haigekassa emakakaelavähi ennetamise nädalat Eestis, et juhtida naiste, meditsiinitöötajate ja avalikkuse tähelepanu emakakaelavähi ennetamise ning varase avastamise tähtsusele.
Sellel aastal saadab Haigekassa nimelised kutsed emakakaelavähi sõeluuringule 1960, 1965, 1970, 1975, 1980 ja 1985. aastal sündinud ravikindlustatud naistele. Uuring on ravikindlustatud naistele tasuta ning kõik kutse saanud naised on oodatud sõeluuringus osalema.
Uuringul osalemiseks ei pea kutse saamist ära ootama, sest uuringule võib registreeruda juba täna. Selleks tuleb helistada teile sobivasse tervishoiuasutusse, kus kontrollitakse sünniaastat ja ravikindlustuse kehtivust. Uuringule minnes tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument, kehtiva ravikindlustuse korral on uuring tasuta.
Igal aastal saab Eestis ligikaudu 160-195 naist emakakaelavähi diagnoosi. Haigestumuse kõrgpunkt langeb 40.-50. eluaastatesse, kuid haigus tabab üha nooremaid naisi.
Emakakaelvähki haigestumuse ja suremuse näitajad on Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega kõrged, oleme esimese seitsme seas. Eestis haigestub sellesse 3,5 korda rohkem ja selle tagajärjel sureb viis korda rohkem naisi kui Soomes. Emakakaelavähi eelne seisund võib kesta 10 kuni 15 aastat, kuid on ka kiiresti arenevaid vorme. EKV haigestumust ja suremust on võimalik vähendada vähieelsete seisundite avastamisega sõeluuringul ja HPV- vastase vaktsineerimisega. Õigeaegselt avastatuna on see haigus kergesti diagnoositav ja ravitav. Emakakaelavähi peamiseks riskiteguriks peetakse inimese papilloomiviirust (HPV), mis levib sugulisel teel. Emakakaelavähk on algul tunnusteta, seepärast tuleks naistel käia tegemas PAP-testi 2-3 aastase vahega.
Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.