erütrofoobia 15.05.08 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tegelikult küsimus enam ei kehtigi, sest peale ca 35-36 aasta pikkust - niisiis praktiliselt terve fertiilse ea! - foobia all kannatamist läks see peaaegu iseenesest üle... Aga selle foobia tõttu jäi mul kolmveerand elu elamata (ülikooliõpingud, reisid, seltskond jne.). Olen nüüd 50ndate teises pooles juba; püüan veel elada, niipalju kui see võimalik on, aga ega end enam 20-seks või 30-seks tagasi ei muuda...
Algas see foobia järsult ja 14-aastasena. Äkki märkasin, et mina, muidu julge tüdruk, ei saa enam laval esineda, klassi ees vastata, tänaval kõndida; kellegist mööda minna - olgu see siis poiss, vanatädi või koer - ilma et poleks hirmsal kombel punaseks muutunud. Ma ei kasutaks leebet sõna punastamine, mis on ilus. Ma olin tõepoolest justnagu lillakaspunane käkk. Kümneid kordi päevas. Ja mul polnud mingit HIRMU või Kartuse tunnet. Püüdsin endale sisendada, et see on puberteediiga, et läheb mööda... Aga see kinnistus nii tugevalt, et kestis kogu mu elu... Tõmbusin endasse, jäin koju; haigestusin depressiooni. Ja edaspidi olengi elus vaid depressioone ravinud, sest foobiat ei osanud mul keegi ravida... Doktor Ilmar Soomere oli ehk ainus, kes andis juhiseid ja nõu, mida ette võtta. (Schultzi treening).

Nii ma siis elasin, pooleldi kodu kaitsvate seinte vahele peitunud. Ja iga uus katsetus lõppes alati fiaskoga. See oli justkui pea tulle pistmine: ma võisin ükskõik kui optimistlikult välja minna, aga niipea, kui mõnd inimest kohtasin, hakkasid kapillaarid alati mängima...

Ma ei ootagi Teilt mingit erilist vastust. Aga tahtsin öelda, et PALUN ÄRGE LOHUTAGE NOORI PUNASTAJAID NII NAIIVSELT, et küll läheb mööda, see on isegi ilus, kui punastate...ja need tuhanded teised käibetõed...

Ükskord "lohutasite" üht 16-aastast "Terviselehes" niimoodi - tühjade sõnakõlksudega.

Aga inimesele, kes seda põeb, on see KÕIGE PIINAVAM FOOBIA üleüldse! Kui kardad kõrgust, saad hoiduda liftist. Kui kardad madusid, ära sõida piirkonda, kus võib olla madusid... Aga punastamise vastu ei aita mitte midagi muud kui täielikku üksindusse tõmbuda.... ja kannatada... kuni suitsiidikatseni (mida olen ka kunagi teińud).

Kõike head teile! Naine, kes siiski paranes....

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

PALUN ÄRGE LOHUTAGE NOORI PUNASTAJAID NII NAIIVSELT, et küll läheb mööda, see on isegi ilus, kui punastate...ja need tuhanded teised käibetõed...
Ükskord "lohutasite" üht 16-aastast "Terviselehes" niimoodi - tühjade sõnakõlksudega.
- Tänan, et arvamust avaldate ja heameel, et Ilmar Soomere Teid aidata sai. Minu sõnakõlksud ja käibetõed on aastakümnete pikkuse töö käigus mulle arstitöös oluliseks saanud ja need on inimesi aidanud. Nendele lohutamistele ja käibetõdedele lisaks olen soovitanud ka mitmeid harjutusi (ka autogeense treeningu võtteid). Ja psühhiaatri jutule minekut, et arstirohu osas täpsustada ja ravi konkretiseerida.
Ilmar Soomere on hea tohter ja loodan, et ta Teie ja ka teiste soovijate küsimustele ka edaspidi vastab ja vajadusel aidata saab.
Mina aitan vastavalt oma oskustele siin kirja teel ja kui sellest ei piisa, siis ka oma vastuvõttudel. Abiotsija (siin kirja teel) ei vaja minult (psühhiaatrilt) akadeemilist loengut, ta vajab lohutust (mure jagamine seda juba on), julgustust käibetõdedega, et ta tegutsema hakkaks, harjutuste, eluviisi ja rohtudega end parandaks ja tugevdaks.
Lohutan ka Teid juba ainuüksi sellega, et te mulle kirjutate ja soovitan psühhoregulatsiooni harjutusi, et hingerahu veelgi suurem oleks.
Teen ka ise neid ning sellepärast soovitangi südamest.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Depresioon

Tere

Mul on juba pikemat aega olnud tõsine depressioon. Kui varem sain sellega hakkama siis nüüd enam ei jaksa.
Tööl on väga pingelised ajad ja ma tunned kuidas ei suuda enam vastu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Väsimus, uimasus, närvilisus, depressioon inimestel võib tuleneda nendest tööpingetest, töötingimustest.
Kiire majanduskasv aasta-paar tagasi piitsutas meid liigselt tööle ja vähe puhkama, rohkelt ...

Loe edasi

Vanaema kaotas nägemise äkitselt

Tere
Mure selline et mu vanaema kaotas nägemise äkitselt. Nüüdseks on juba kuuaega pime olnud. Põeb verevähki. Tehti tüvirakkude siirdamine. On psüholoogiliselt täitsa segi vahepeal. Kas nägemise ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Üks arsti mõte on - mikroinsult, sellega seoses on ka nägemise kiire kadumine võimalik.
Silmaarsti ja neuroloogi konsultatsioon annab siin selgitust, et kuidas ravida, kuidas tegutseda.
65-aastaselt ...

Loe edasi

Mure

Tere. Mul on mure oma emaga. Ta vanus on 59a. Ta ei korista mitte midagi , ka mitte enda järelt. Kui midagi näiteks tilgutab köögi kapile või ükskõik kuhu ,siis see lihtsalt on seal. Ja tühjad toidu pakendid ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

See ei ole skisofreenia, vaid on orgaaniline isiksusehäire ja orgaaniline luululine häire. Selle
valdkonna raviks on head arstirohud olemas. Kaasneb eakatel dementsusega. Selles psüühikahäirete
Loe edasi

Ärevushäire

Tere,

Lugesin teie vastuseid inimeste küsimustele ning need paelusid mind kuid te olete Tallinnas vist ning enam te teenust ei paku? Keda te Tartu psühhiaatritest soovitate?

kas ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tartu ülikooli psühhiatriakliinikus on tublid-targad ja kogemustega Psühhiaatrid. Sealt saate juhiseid. Tervendavad tegevused (Terves kehas tervem psüühika!)on vajalikud ja neid peate ise tegema-harjutama. ...

Loe edasi

Toimetulekuprobleem

Tere!

Ma olen terve elu olnud üksildane ja omaette hoidev ning alati seltskondi vältinud. Kunagi olid mõned sõbrad-tuttavad aga tänaseks on nende kõigiga suhtlus katkenud ja katkes juba millalgil ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Lasteaia abikasvatajaks - siit tuleb suhtlemise julgust ja oskust. Milles andekas olete, mis asi-tegevus teile meelepärane? Täpsustage, tegutsege.
Elululugude raamatud, sealt eeskujud ja tegutsemisJulgus. ...

Loe edasi

Tserebraalparalüüs ja Aspergeri sündroom

Sooviksin küsida, kas (laste)tserebraalparalüüsi ja Aspergeri sündroomil on omavahel mingisugune seos (mul on diagnoositud mõlemad ja ise arvan, et neil on seos omavahel, kuid kindel selles pole)?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psüühikas 0n kõik omavahel ühendatud-seoses. Milline seos inimestel on - see ülimalt individuaalne. Tserebraalparalüüs on domineerivalt orgaaniline häire, Autismispekter aga rohkem funktsionaalne häire. ...

Loe edasi

Suitsetamise mahajätmisest kehakaal

Jätsin suitsetamise maha kaal nagu tõuseb, kuigi ei söö rohkem, kui enne pluss olen käinud trennis enne käisin kord nädalas jõu saalis aga nüüdseks kuu aega olen käinud 2 korda nädalas hiit trennis ja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tubli, et loobute suitsetamisest. Kaalu kasvu põhjus on see, et toit on muutunud maitsvamaks, suitsetamisele kulunud aega täidate näksimisega. Isegi 100 liigset kilokalorit päevas põhjustab ...

Loe edasi

Depressioon, ülemõtlemine, ärevus

Tere

Nimelt on mul aastaid pidevalt depressioon. Küll mitte iga päev, aga mõned korrad kuus ja see tekib nii suvalisel ajal. Viimasel ajal on see eriti süvenema hakanud - igasugused surmamõtted, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tänapäeva suurimateks probleemideks on ärevushäired, stress, depressioon ja unehäired, mis muutuvas ühiskonnas annavad endast üha enam tunda. On nagu neli musketäri - kõik ühe ja üks kõigi eest eluvõitluses. ...

Loe edasi

Depression

Kuni 20 aastat vana elasin depressiivsete joodikute vanematega.Vanuseks 31 teadvustasin,et olen kuidagi liiga nõrk,väsinud,ärritunud ja ilma soovita midagi teha.Huvi on kadunud,mõtlemine on pessimistlik ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Antidepressante on hulgi, koostöös psühhiaatriga leida see sobilik, teile sobiliku AD annus.
Depressioon (ja kõik funktsionaalsed psüühikahäired) – see on mitmekihiline muremägi. Kui inimesel juba ...

Loe edasi

Tere. Mulle vaja abi!!!

Tere! Kas voib uus perearst,teised rohud kirjutada,milles mull on paha olla. Kasutasin 12 aastat Xanax XR 1 MG,ja uus arst kirjutas mulle Xanax 0,5 ,selles mull on paha.,ja tahtis ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Uus perearst koostös teiega muudab vajadusel ravimit või siis fravimi annust. Koostöö arstiga on oluline,
Abikaasa srum jääb järjest mineviku suunda, leinaperiood lõpetada. Mälestuste-rõõmude-meenutused ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: