Madal koormustaluvus 04.03.22 / Perearst

Külastaja küsib:

Olen juba varajasest noorusest tegelenud spordiga. Kõik oli ideaalses seisus kuni oktoobri lõpuni, siis füüsiline koormus oluliselt vähenes, aga trenni tegin ikka. Ma pole kunagi eriti enda pulssi ega vererõhku jälginud, kuni tundsin peale kehalise kasvatuse tundi südames imelikke tugevaid lööke. See tunne sarnanes minu jaoks vahelöökidega. Käisin kooliõe juures, sealt leiti ainult kiire pulss. Need imelkud löögid ehmatasid mind kuna polnud sellist asja varem kogenud ning ei julgenud enam nii palju trenni teha. Imelikud löögid sagenesid ning need olid väga häirivad. Käisin ka kardeoloogi juures end uurimas, kandsin ka holterit, kuid sealt midagi peale siinusrütmia ei leitud, mainin, et kui mul holter peal oli, siis ei tundnud ma sellel päeval ka imelikke lööke. Vererõhu näitajad olid korras, kuid küllalti järsku hakkas mul trepist üles käimine raskusi valmistana. Justkui poleks kunagi varem trenni teinud. Tundsin et koormustaluvus on järsku väga madal, käisin siis kardeoloogi juures koormustestil, sealt ei saanud muud vastust, et tõesti koormustaluvus on madal ning peaksin aeroobset trenni tegema. Võtsin ennast kokku ning tõstsin oma füüsilist koormust, lõpuks kuu aega hiljem tundsin ennast paremini, kuid siis jäin koroonasse ning peale seda oli koormustaluvus veel kehvem, kuid jätkasin treeningutega. Aeroobset trenni tehes oli tunne hea, kui pulss polnud väga kõrge, sellist intensiivsemat trenni polnud ammu teinud. Nädal tagasi tulin treeninglaagrisse ning intensiivsemat trenni tehes (mis mulle 3 kuud tagasi raskusi absoluutselt ei valmistanud) Tõusis pulss peaaegu kohe 180 kanti. Tundsin väga koormatult ning teadsin, et trenn tuleb lõpetada ning mõned minutid hiljem hakkas mul väga paha olla. Rinnus tulitas, suur väsimustunne, ei jaksanud isegi püsti seista, istusin tund aega autos ja tundsin, et enesetunne ei lähe paremaks ning pulss ka väga ei taastunud (kuskil 110-120) olin ka närvis. Läksime haiglasse kontrolli, vererõhk korras, pulss 99, vereanalüüsid korras, kopsud korras, võeti isegi arterjaalset verd, see samuti korras ning lasti koju. Järgmine päev puhkasin, endiselt tundsin hommikul end väsinuna, kuid õhtuks oli enesetunne hea, pulss oli ka hommikuks taastunud. Päev pärast seda läksin uuesti trenni, kuid sama jama, seekord tõusis pulss veel kõrgemale, kuskil 200 ja peale trenni hakkas jälle väga paha olla, tegelikult see trenn füüsiliselt ei peakski tohutult raske olema arvestades kui hästi kõik teised taluvad seda ja kuidas ma varem talusin seda. Istusin pool tundi, siis langes pulss lõpuks 80 kanti, tundsin ennast endiselt väga koormatuna, väiksem liigutus tõi pulsi jälle pigem kõrgele. Õhtuks oli tunne hea. Täna ärkasin ka suure koormustundega ning rinnus tulitab, iga väiksem liigutus ajab pulsi üles. Ei ole jaksu isegi voodist üles tõusta. Peaksin mainima, et mul on ka ärevushäired, kuid ma ei usu, et need mu sportlikku võimekust nii palju mõjutada saavad. Lisaks mainin, et olen eelnevalt Fizeriga vaktsineeritud, 2. doosi sain septembri lõpus. Kuni okstoobri lõpuni mingeid muutusi füüsilises võimekuses ei esinenud. Mida peaksin edasi tegema?

Arst vastas:

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere !
Tänan pika ja usaldava kirja eest. Kirjutate vahvalt, olles 16 aastane- varasest noorusest saadik olete tegelenud spordiga. 16 aastane on ju väga noor. Isiklikult arvan, et Teie vaevuste põhjuseid on mitu: algav ärevushäire ja koroonajärgne sündroom, kergem vorm, nn long covid. Soovitan õppida oma kehalisi vaevusi teadlikult kontrollima mitmete võtetega: jooga, hingamisharjutused, sisendus. Ka psühholoog aitab. Covidi osas aga mõistlik paras aeroobne koormus ja aeg ravib. 6-12 kuud võivad nähud püsida. Kerge sörkjooks, ujumine, rattasõit. Pulsikella abil jälgida, et pulss ei ületaks löögisagedust mida arvutatakse valemiga 180-vanus. Teil siis ehk 160-165 lööki. Ja koostöö oma meedikutega !

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik?