Sooleparasiitide diagnoosimine 10.10.11 / Perearst

Arst vastas:

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere
Mõtleks nii nagu Teie sooleparasiitidele. Ühekordne proov ei näita midagi. Vajalik on vähemalt 3 analüüsi mõnepäevaste vahedega. Kui kõik need on negatiivsed, siis on parasiitide võimalus väike. Analüüsiks kasutatakse nii päraku pühkimisel vatitikuga saadud materjali ja väljaheidet. Tähtis on et analüüs võetakse hommikul ilma pesemata ja enne kakamist. Väljaheite osakesest tehakse preparaadid ja neid uuritakse mikroskoobiga. Arvan, et oma perearsti või nakkushaiuste arsti kaudu saate teha õiged analüüsid.
Selle aasta alguses kirjutasin Päevalehte pikema loo sellel teemal. Tegin sellest copy-paste. Vt allpool.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

NUGIUSSID - MITTE AINULT TÜLGASTUST TEKITAVAD KAASLASED

Inimest kimbutavaid haiguseid on väga palju. Need toovad endaga kaasa valu, kannatusi ja muret. On olemas üks rühm haiguseid, millega kaasneb lisaks vaevustele ka tülgastus ja tahtmatu hüüe- appi, minu sees elab keegi. Ehmatus võib olla veelgi suurem kui soovimatu külaline pistab pea välja kas seedetrakti üla või alaosast. Need on nugiusshaigused ehk helmintoosid. Soolenugilised elavad parasiitidena peremeesorganismis- peamiselt soolestikus, aga ka teistes kehaosades- maksas, lihastes, peaajus, silmades jm. Üle maailma tuntakse väga erinevaid inimest ohustavaid nugiusshaiguseid. Mõned troopikavööndis esinevad haigusvormid põhjustavad inimese aeglast ja piinarikast kulgemist surma poole, millel ravi puudub. Elades Eestimaal võime olla täitsa rahul- meil pole maavärinaid, üleujutisi, tornaadosid ja tsunaamisid ja isegi meie kliimavöötmes esinevad nugiusshaigused on olulisemalt leebemad. Millised on meie piirkonna sagedasemad helmintoosid, mis on nende sagedasemad tunnused ja kuidas ravitakse. Mis veelgi tähtsam- kuidas neid haiguseid vältida. Nendele küsimustele proovime järgnevalt leida vastused.
Sagedamini jaotatakse nugilisi kehaehituse ja paljunemise iseärasusi arvestades ümar ja paelussideks ning algloomadeks. Ümarussidest parasiteerib inimkehas sagedamini naaskelsabad, solkmed, keerits-, piug- ja imiussid. Paelussidest sagedamini nudi ja nookpaeluss ja laiuss.
NAASKELSABA EHK LINALUUUSS parasiteerib inimese jämesooles, uss on valkjat värvi, pikkusega 0,5-1 cm, läbimõõduga u. 1mm, meenutades kapronnöörijuppi või nuudlit. Ussimuna allaneelamisel areneb seedetraktis sellest vastne ehk larv, seejärel valmis isend. Nugiline on väga levinud, esinedes u 20% laste vanuserühmas, kuid ka täiskasvanutel. Haiguse meditsiniline termin on enterobiaas.
NAKATUMINE JA ARENG
Emane naaskelsaba muneb ööpäevas tuhandeid mune limaja-kleepuva kogumina pärakupiirkonna limaskesta-nahavoltidesse. Sellega kaasneb sügelustunne, sügamisel kanduvad ussimunad kätele, sealt edasi taas haige suhu ja seedetrakti, toimub enesenakatamine. Munad on nakkusohtlikud u. 1 kuu, need levivad inimeselt inimesele kergesti käte, toidu, mänguasjade, voodiriiete, tarbeesemete või tolmuga. Tolmu sissehingamisel satuvad munad suu ja neelu limaskestale, sealt edasi seedetrakti. Mune võivad edasi kanda lemmikloomad, kärbsed ja prussakad.
HAIGUSTUNNUSED
Peale nakatumist tekivad haigustunnused umbes 2 kuu möödudes. Haiguse juhtivaks tunnuseks on pärakupiirkonna sügelus ja lööve, tüdrukutel võib esineda välissuguelundite põletik. Harva võib tekkida ussripikupõletik e. apenditsiit.
DIAGNOOSIMINE
Kahtlusel võib lapsevanem ööajal ettevaatlikult uurida taskulambi valgel väikelapse pärakupiirkonnas toimuvat. Arsti poolt küsitlus vaevuste osas, lööbe ja sügamisjälgede hindamine. Parasiidiosiste ja munade otsimine mikroskoobi all väljaheites ja anaalkaapes e. päraku limaskesta nn. pulgaprooviga. Ussimunade kogumine linase riide ribale, see kinnitatakse õhtul teibiga piki tuharavagu, hilisem analüüs. Ussimunade puudumine ei välista parasiitide olemasolu, tavaliselt korratakse analüüsi 3 korda.
RAVI
Ussimunade leidmisel analüüsis või iseloomulike sümptomite olemasolul määratakse ravim ühekordse annusena, alla 2 a. lastel on selle annus pool täiskasvanu annusest. Enne ravi alustamist tehakse kodus põhjalik märgkoristus, kodutolmu eemaldamine vältimaks taasnakatumist. Ravitakse kõiki pereliikmeid korraga, isegi kui puuduvad vaevused. Ravim toimib nugilisele, mitte munadele, seetõttu antakse haigestunule 1-2 nädala möödudes täiendav ravimiannus. Tuharapiirkonna sügelust vähendavad salvid. Ülioluline on enesenakatamise vältimine- küünte hooldus, kätepesu, voodilinade ja ihupesu vahetus.
SOLKMETÕVE e. ASKARIAASI tekitaja inimesel on liimuksolge. Soolenugiline on 10-30 cm pikkune, valkjasroosa, vihmaussi meenutav parasiit. Inimesesolkmega on nakatunud u. 25% maailma rahvastikust, Eestis on see enterobiaasi kõrval sagedasem parasiithaigus, esinedes peamiselt alla 10 a lastel.
NAKATUMINE JA ARENG
Solkmemunad on pinnases laialt levinud, kandudes pesemata kätelt, aedviljalt või saastunud veega inimese seedetrakti. Peensooles kooruvad munadest vastsed, need tungivad sooleseina veresoontesse, sealt kanduvad verevooluga läbi südame kopsudesse, kus toimub nende edasine areng. Mõne aja pärast rändavad larvid mööda hingamisteid neelu, siit aga teistkordselt seedetrakti. Peensooles toimub edasine areng täiskasvanud isenditeks. Solkme areng munast täisksavanud vormiks vältab u. 2 kuud, nende eluiga inimkehas on u 6-12 kuud.
HAIGUSTUNNUSED
Haige vaevused sõltuvad solkmete arengufaasist, nn. gripisarnane nakkus, kauakestev köha, kõhuvaevused, harva soolesulgus, sapiteede, kõhunäärme ja ussripikupõletik. Nahal võib esineda allergilised reaktsioonid. Lastel võib esineda isu halvenemine, alaltoitumus. Üksikjuhtudel võib täiskasvanud isend kehast väljuda kas suu või pärasoole kaudu, seda tavaliselt une ajal.
DIAGNOOSIMINE
Väljaheite proov ussimunadele, vereanalüüsis võib olla tõusnud valgevereliblede alaliigi arv. Rögaproovis võib avastada solkmevastseid. Kopsude röntgenipildil võib näha koldelisi muutuseid.
RAVI
Ravikuur vastava preparaadiga.
KEERITSUSSTÕVE e. TRIHHINELLOOSI nakatumine toimub elavaid vastseid sisaldava termiliselt puudulikult töödeldud või töötlemata vaheperemehe liha söömisel, sagedamini on selleks mets- ja kodusea liha või lihatooted. Inimene on keeritsussi peremeheks, vastsed vabanevad peensooles, läbides sooleseina, kanduvad verevooluga lihastesse. Siin tekivad aastaid aktiivsetena püsivad lubjastuvad kolded. Haiguspildis eristatakse mitut faasi. Nädal peale nakatumist tekib palavik, nn gripisrnased vaevused, lihasvalu, silmadeümbruse turse, nõgeslööve, vahel köha- vaevused kestavad u 2 nädalat. Kolmandast nädalast alates, vastsete lihastesse levimisel tekivad tugevad lihasvalud, valulikus silmades, küüntealused verevalumid. Võimalik on südamelihase ja peaaju põletiku teke. Vereproovis on tõusnud leukotsüütide alavormi arv ja lihasensüümide tase. Ravi on pikk, ravimiannused suured. Kui on alus kahtlustada nakatunud liha söömist on võimalik rasket haigust ära hoida kohese raviga, seda korraldab nakkushaiguste arst.
JÄRVEKIHELUS e. SKISTOSOMIAASI nakatumine võib toimuda sumpamisel soojadel päevadel kõrkjatesse kasvanud vees. Haigust põhjustab imiuss, kelle põhiperemehed on linnud ja vaheperemehed molluskid. Inimene ei ole peremees, kuid imiussi ebaküpsed vormid on võimelised tungima nahka, tekitades peamiselt säärtel tüütult sügeleva peenesõlmelise lööbe. Haigus paraneb iseenesest, vajalik võib olla sügeluse leevendamine allergiarohtude ja salvidega ning naha mädapõletiku tekke vältimine. Haigust saab vältida peale järves ujumist keha pesemisega veevärgiveega, kui see pole võimalik siis hoolikas kuivatamine järveveest.
PAELUSSID. Inimene on paljudele paelussidele peremeheks, vaheperemeheks võivad olla sõltuvalt isendist kalad ja vähilised, veised ning sead. Nakatumine toimub toore või puudulikult töödeldud vastsetega nakatunud liha söömisel. Vastne areneb inimese peensooles täisksvanud isendiks, kasvades isegi üle 10 m pikkuseks ja omades läbimõõtu 1-2 cm. Kalade vahendusel levib laiussi vastsed, tekitades laiusstõbe e. difüllobotriaasi. Haigus võib kulgeda ilma vaevusteta või ebamääraste kõhuvaludega. Parasiidi omaduseks on inimkehas B12 vitamiini ja foolhappe vähesuse või puudumise põhjustamine, see avaldub iseloomuliku kehvveresuse tekkega. Laiusstõbi esineb Eestis peamiselt Peipsi ääres, Pärnumaa ja Läänemaa rannaäärsetes piirkondades, kus on tavaks süüa pooltoorest või puudulikult soolatud nn. ehmatatud kalaliha ( haug, luts, lõhe, forell, koha, siig). Nakatunud sea ja veiseliha vahendusel levib inimesele nudi ja nookpaeluss, haige võib kurta ebamäärased kõhuvaevuseid. Haiguseid diagnoositakse väljaheite analüüsi ja vereproovidega. Raviks kasutatakse teisest ravimrühmast pärinevaid preparaate, ümarussidele toimivad ravimid paelussidele ei mõju.
SOOLENUGILISTE VÄLTIMINE
Elame ajal kus proovitakse kõike seda mida tänapäevane elu ja uued kombed pakuvad. Reisimine, koduloomadest kassi ja koerte pidamine, grillpeod ühes pooltoore liha söömisega, toorest kala või loomalihast valmistatud gurmeesuupiste boeuf à la tartare või osasaamine kalameeste ja turismitalude pakutavast. Levimas on eriline ökokodundus ühes kuivkäimlate ning nende sisaldistega aiamaa väetamisega. Iga haiguse ennetus on tunduvalt lihtsam, kui hilisem ravi, nii on ka soolenugilistega. Meeles peab pidama lihtsaid tõdesid:
Hoolas kätepesu enne sööki ja peale WC külastust. Täiskasvanud saavad olla siin lastele eeskujuks, tehes seda põneva mänguna.
Aed ja puuviljade pesemine enne söömist, mis sellest, et kastemärg õun või peenrast väljatõmmatud ja mullast puhtaks raputatud porgand näib nii isuäratav.
Reisimisel eriline tähelepanu kätepesul, ainult puhta pudelivee tarvitamine, tarvitada hoolsalt pestud puuvilju, pigem keelduda väga eksootilistest roogadest ja suupistetest, kuii pole teada kuidas need on valmistatud
Küüntehooldus nii täiskasvanutel kui lastel, harjumuspärase sõrme suhuviimise vältimine
Lapsed peaksid magama oma voodis, kord nädalas vahetades voodiriideid ja ihupesu. Laagrisse või küllaminekul manitsused ühes voodis magamise vältimiseks.
Laste jälgimine nii lastevanemate, õpetajate, kasvatajate ja hoidjate poolt- halb isu, nihelemine, tuharate sügamine, ebamäärane köha ja kõhuvalu võib olla põhjustatud soolenugilistest. Julge nõupidamine perearstiga ja vastavad uuringud ning ravi.
Regulaarne suurpuhastuse ja märgkoristuse läbiviimine kodudes ja kontorites, tulemuslik võitlus tolmuga, mitte seda lihtsalt ümber paigutades
Liha hoolas termiline töötlus, tooreste või pooltooreste lihatoodete vältimine, rääkigu nende pakkujad mis tahes ohutusest ja täielikust kontrollist
Kuvkäimla sisu komposteerimine on keerukam kui paistab. Vajalik on soojusisolatsiooniga kogumiskast, vastav turvas, kompostistartersegude ja parasiiditõrjevahendite kasutamine. Komposteerumine on pikk protsess, temperatuur peab tõusma sellel ajal 60-70 C, tekkiv kuumus on parasiitidemune hävitava toimega, see on võimalik vaid vähemalt aasta kestval protsessil. Tekkivat komposti ei tohiks kasutada kiirelt kasvavate aed- ja juurviljade kasvatamisel, seda võiks kasutada viljapuude ja põõsaste väetamisel
Kassidele ja koertele parasiitide tõrje tegemine linnas 2 ja maal 3-4 korda aastas. Loomade ennetavaks raviks kasutatakse laia toimespektriga, erinevatesse parasiitidevormidesse toimivaid preparaate, annustamine vastavalt lemmiklooma kaalule. Nõupidamine loomaarstiga
Mõned näited tööst.
38 a naispatsient tundis hommikul ärgates kurgus imelikku kratsimistunnet, järgnes läkastamine mille kägus väljus suust 16 cm liimuksolge, vt autorifoto. Määratud vastav ravi, emotsionaalne toetus.
9 a. tüdruk, peres on isa harrastuskalur. Väga peetakse lugu kiirsoolatud kalast kui eriliselt hõrgust roast. Hommikusel WC külastusel avastas tüdruk tuharapiirkonnas rippuva paela meenutava moodustise, seda tõmmates väljus u 30 cm laiussi osa, vt autorifoto. Lapse üldseisund oli hea, mingeid hälbeid vereproovides ei ilmnenud. Määratud vastav ravi. Hilisemal kontrollil proovis ussimunad puudusid. Selgitused lapsevanematele pooltoore kala tarvitamise ohtudest.


Youtube-s on nähtavad sooleuuringutel avastatud sooleparasiidid. Otsinguks kasutada märksõnu Diphyllobothrium latum ( laiuss), Taenia solium ( nookpaeluss) ; Enterobius vermicularis ( naaskelsaba). Ascaris parasite ( liimuksolge). NB! Emotsionaalselt tundlikel kodanikel on soovitav neid mitte vaadata !

Madis Veskimägi,
Tõstamaa Tervisekeskus, perearst
Pärnu Haigla, erakorralise meditsiini osakond
Tartu Ülikool, peremeditsiini õppetool
06.01.2011.

Kas see arutelu oli kasulik?