Kes kaitseb naist suitsu eest?
Tiiu Härm, Tervise Arengu Instituudi ekspert ning suitsetamisest loobumise nõustaja kirjutab, et tubakatööstuse paljude sihtgruppidest on naised üks suurimaid, kelle arvelt müüki suurendada. Sest võrreldes meestega kasutab tubakatooteid veel suhteliselt vähe naisi.
Maailma enam kui ühest miljardist suitsetajast moodustavad naised umbes viiendiku. Ülemaailmne trend näitab, et kui meeste seas on suitsetamise levimus vaikselt langemas, siis naiste seas on see kahetsusväärselt tõusmas.
Naiste põhjused suitsetamiseks erinevad sageli meeste omadest. Paljud naised arvavad, et suitsetamine on märk vabadusest ja glamuurist. Samuti usuvad paljud, et suitsetamine aitab hoida saledust. Turundajad aga kasutavad neid väga levinud eksiarvamusi osavalt ära. Seetõttu suitsetabki oluliselt rohkem naisi kui mehi light-sigarette, uskudes, et „kerge“ ja „vähem tõrva“ tähendab ka „ohutu“.
Trend on tõusujoones
Tervise Arengu Instituudi poolt läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring näitas, et 2008. aastal suitsetas igapäevaselt veerand elanikest (26%), sealhulgas naisi kaks korda vähem kui mehi, vastavalt 17% ja 39%. Lisaks igapäevasuitsetajatele toob uuring välja ka juhusuitsetajad, keda naiste seas oli 8%. Juhusuitsetajatest võivad aga nikotiinsõltuvuse kujunemise ja suitsetamistegevuse rutiini läbi saada peatselt püsisuitsetajad.
Suitsetamise juures tuleb välja ka arvestatavaid erinevusi naiste haridustaseme, perekonnaseisu, tööga kindlustatuse ja teiste sotsiaalsete mõjurite korral. Kui kõrgharidusega naistest suitsetab iga kümnes, siis põhiharidusega naistest iga neljas. Perekonnaseisu järgi on kõige enam suitsetajaid lahutatud või lahus elavate naiste seas - 26%. Kõige enam igapäevasuitsetajaid on töötute seas - 33%.
Kui ülemaailmselt on tütarlaste ja naiste suitsetamislevimus kiirelt tõusmas, siis Eestis on see naiste seas võrreldes 2006. aastaga paar protsenti vähenenud, kuid kasvamas tütarlaste hulgas. Meie 13-15-aastastest koolinoortest kasutavad mingit tubakatoodet 34% õpilastest, poistest 36% ja tüdrukutest 32%. Regulaarselt suitsetavad aga 31% koolinoortest, täpsemalt 32% poistest ja 30% tüdrukutest. Kui täiskasvanute vanusgrupis oli suitsetajaid naisi kaks korda vähem kui mehi, siis teismeliste kooliõpilaste seas on suitsetamislevimus poiste ja tüdrukute vahel peaaegu võrdne.
Naiste suitsetamise eripärad
Bioloogilise eripära tõttu kujuneb naiste tubakasõltuvus kiiremini ja püsivamalt kui meestel. Samuti kahjustab tubakas naisi tugevamini kui mehi. Naised on tundlikumad tubaka kasvajat tekitava toime suhtes, märkigem siin rinnavähki, emakakaelavähki, kopsuvähki. Suitsetajal on raskem lapsi saada, sest väheneb rasestumise tõenäosus. Mõnigi kord on suitsetamine lastetuse ainsaks põhjuseks.
Eesti Meditsiinilise Sünniregistri 2008. aasta andmetel suitsetas 11% rasedusega arvele tulnud naistest. Vaid 2% neist lõpetas suitsetamise esimese kolme raseduskuu jooksul, ülejäänud ei suutnud sellest sõltuvusest loobuda.
Emaihus kasvava loote kokkupuude tubakasuitsuga algab juba enne sündi, mil beebi saab mürgiseid aineid ema vereringest platsenta kaudu. Ema enda suitsetamine, samuti viibimine suitsuses ruumis raseduse ajal suurendab komplikatsioonide ohtu, nagu lootekasvu aeglustumine, enneaegne sünnitus, madal sünnikaal, perinataalne suremus, kaasasündinud arenguhäired. Suitsetamine raseduse ajal põhjustab imiku nikotiinisõltuvuse tekkimise, mis muudab ta nutvaks ja närviliseks.
Oht oma kodust
Veelgi enam turundajate meelitustest ohustab naisi see, et nad on sunnitud pidevalt olema teiste inimeste tubakasuitsu sees. WHO hinnangul põhjustab passiivne suitsetamine igal aastal 600 000 surmajuhtumit, neist 64% juhtudel on ohvriks naised. Paljud naised ei tea riske, mida passiivne suitsetamine neile põhjustab või nad tunnevad, et neil pole õigust nuriseda.
Eelpool mainitud täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetest lähtuvalt võib tõdeda, et vähenenud on oht tervisele täissuitsetatud tööruumides viibimise tõttu. Kui 1990. aastal oli kolmandik naistest tööl vähemalt tunni suitsuses ruumis, siis 2008. aastal ainult iga kümnes naine. Samas aga kodus viibib eluruumides, kus suitsetatakse, üle veerandi (26%) Eesti naistest. Kuigi suitsustes eluruumides viibivate inimeste osa on 1990. aastast vähenenud pea poole võrra, on see siiski väga suur.
On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähkitekitavaid ühendeid kui suitsetaja, sest kõrvalvoo suits sisaldab neid peavoo suitsust rohkem. Samuti on mittesuitsetaja kops suitsetaja omast tundlikum, kuna mittesuitsetajal puudub suitsetajale omane kohanemine tubakasuitsule.
Tubakasuitsuses keskkonnas lühiajaline viibimine põhjustab kinnist või vesist nina, vesiseid silmi, aevastamist, köhimist ja teisi allergiale iseloomulikke tunnuseid. Samuti võib see põhjustada peavalu, iiveldust ja unisust. Kui aga viibitakse sellises olukorras korduvalt, siis põhjustab see juba pikaajalist mõju tervisele. Märkimisväärselt suureneb kopsuvähi ja muude vähkkasvajate tekke risk, suureneb risk haigestuda südamehaigustesse, suureneb astma, kopsu- või kõrvainfektsioonide tekke risk
Paljud naised on mittevabatahtlikud passiivsed suitsetajad, kuna nende abikaasad, sõbrad või töökaaslased suitsetavad nende kõrval. Nad on kaitsetud tubakasuitsu vastu oma kodudes, autodes ja teistes kohtades, kus nad viibivad. Mõelgem sellele, kui tekib taas tahtmine sigaret läita, et sellega ei kahjusta te ainult iseenda, vaid ka oma pereliikmete ja sõprade tervist.
Lisa kommentaar