Pillid tähistasid 50. juubelit

Suukaudsed rasestumisvastased vahendid on muutnud sotsiaalseid ja seksuaalseid hoiakuid nii etteaimatud kui ootamatul moel.

Lugematu arv naisi on mingil eluperioodil kasutanud suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid. Need kuuluvad maailma kõige levinumate retseptiravimite hulka. Neid nimetatakse sageli lihtsalt pillideks, kirjutab HealthDay News.

9. mail 1960. aastal soovitas üks konsultatiivkomitee USA Toidu- ja Ravimiametil (FDA) rasestumisvastase pilli heaks kiita. 45 päeva hiljem amet seda tegigi.

„Pärast seda kui pill FDA-lt heakskiidu sai, on see murranguliselt muutnud naiste juurdepääsu haridusele ja tööle ning nende võimalusi peret planeerida,“ selgitas pilli heakskiitmiseks tehtud jõupingutuste eestvedajaks olnud Ameerika pereplaneerimisliidu (Planned Parenthood Federation of America) president Cecile Richards. „See andis naistele täiesti uue võimaluse oma saatust kontrolli all hoida.

Pillide algusaastatel võitles nende eest pereplaneerimisliidu asutaja ning reproduktiivõiguste eestvõitleja Margaret Sanger,“ lisas Richards. Kuid 1961. aastal, vaevalt aasta pärast pilli heakskiitmist, arreteeriti asutuse juht Connecticutis selle eest, et ta naisi pillidega varustas. Juhtum jõudis USA Ülemkohtusse, kes 1965. aastal otsustas, et abielus naistel on põhiseadusest tulenev õigus kasutada rasestumisvastaseid pille. Vallalistele naistele anti sama õigus alles 1972. aastal.

Pillidel on nüüdseks avastatud mõningaid kasulikke tervisemõjusid, näiteks vähendavad pillid emaka- ja munasarjavähi riski. Samas võib isegi tänapäeva pillidel olla soovimatuid kõrvaltoimeid, näiteks iiveldus, kaalutõus või ‑langus, valulik menstruatsioon või menstruatsiooni puudumine. Vähemlevinud sümptomite hulka võivad USA riiklike terviseinstituutide (National Institutes of Health – NIH) andmetel kuuluda äge peavalu, tugev valu rinnas, vere köhimine, osaline või täielik nägemiskaotus ja depressioon.

Kas see artikkel oli kasulik?