Kroonilise valu kohta on teadlastel veel palju avastada. Teatakse, et sel on geneetiline eelsoodumus, seos sugukromosoomidega, mille tõttu on naistel kümme korda rohkem kroonilist valu kui meestel. Jäseme amputatsiooni korral tekib ka fantoomvalu naistel kümme korda sagedamini. Operatsioonide eel on oluline psüühiline seisund – kui lõikusele saabutakse depressioonis või ärevusseisundis, kasvab Gabovitši sõnul mitu korda risk protseduuri järgseks krooniliseks valuks. Hirme juurutab arsti arvates doktor Google. «Tänapäeval juhtub sageli, et arst vahib arvutisse ja istub seljaga patsiendi poole. Mida rohkem on aga inimesega räägitud, seda vähem tal on hirme, seda paremas seisundis tuleb ta lõikusele ja seda vähem tõenäoline on krooniline valu.»
Gabovitš pani südamele, et valu tuleb ravida kohe, kui see tekib. «Mida enam on ravimata valu, seda rohkem kroonilist valu. Inimestel tuleb ennast armastada, endaga tegeleda. Hoida normaalset kaalu, liigutada, mitte istuda sundasendis ja arvuti taga kõveralt. Valu on subjektiivne nähtus ja seotud inimese elukogemusega.»
Sandistav mugavus
Gabovitš peab kurja juureks negatiivset mõtteviisi. «Kui inimesel hakkab valutama selg, siis ta otsustab, et tal on jube haigus, ei saa tööd teha, jääb sandiks, tema pere vaeseks ning korterita. Lõpptulemusena ta jääbki invaliidiks, aga mitte et tal on hirmus haigus, vaid kuna mõtteviis on katastroofiline ja ta teeb kõiki asju vastupidi sellele, kuidas peaks toimima,» manitses arst. Seljavalutaja vastab nimelt tihti, et ei saa võtta rohtu, olla aktiivne, käia tööl ja mitte lamada. «Ta ei taha loobuda suitsetamisest, aga sada protsenti on tõestatud, et see suurendab seljavalu. Ta ei taha võtta kaalus alla, vaatamata sellele, et iga liigne kilo on koormus lülisambale. Peale seda ei taha ta minna perearsti juurde, kuna tahab spetsialisti, tavaliselt neuroloogi, keda tal ei ole vaja,» nentis Gabovitš.
Lisa kommentaar