Liikumisharrastusega tegelevad rohkem paremal järjel inimesed

Liikumisharrastusega tegelevad rohkem paremal järjel inimesed Mart Einasto. Foto: Tervise Arengu Instituut

Tippjuhid ja tippspetsialistid on füüsiliselt palju aktiivsemad kui töötud ja lihttöölised, rääkis Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse ja Ühenduse Sport Kõigile juhatuse liige Mart Einasto.

Einasto (pildil) tutvustas möödunud reedel Pärnus toimunud konverentsil "Liigume tervise heaks" uuringufirma EMOR poolt eelmisel sügisel läbiviidud küsitlust, millega uuriti inimeste liikumisharjumusi.

Selgus, et sportlikus mõttes vähemalt 2,5 tundi nädalas liikuvaid inimesi on Eestis 37,5 protsenti. Need inimesed on WHO definitsiooni järgi füüsiliselt aktiivsed. 28,6 protsenti liiguvad vähem kui 150 minutit nädalas ja on seega keskmiselt aktiivsed. Passiivseid inimesi, kes üldse ei tegele liikumisharrastusega, on 33,9 protsenti.

"Aktiivne sportimise aeg jääb enamasti kooli ja ülikooli aega ning kui see etapp möödub, siis enamustel inimestel liikumisharrastus katkeb või lõpeb. Mida aastaid edasi, seda enam liikumisharrastus soiku jääb," ütles Einasto. "See on tõsine järelemõtlemise koht meie haridussüsteemile, et miks me ikkagi ei suuda anda noortele õpingute ajal sellist motivatsiooni, et nad jätkaksid liikumisega terve edaspidise elu."

Einasto tõi välja, et rohkem liiguvad eestikeelsed eestimaalased.

"On mulje, et see on seotud mitte-eestikeelse elanikkonna väiksema kaasamisega ühiskonnaellu või üldse väiksema aktiivsusega ühiskonnaelus," rääkis Einasto. "See, kuidas neid liikumisse kaasa haarata, on keeruline probleem."

Kui vaadata liikumisharrastajaid ameti- ja hõiverühmade kaupa, siis selgub, et kõige aktiivsemad on õpilased ja üliõpilased (60,9 protsenti). Nemad kõrvale jättes, selgub, et füüsiliselt aktiivsemad on tippjuhid, tippspetsialistid ja passiivsemad töötud, pensionärid, lihttöölised.

"Näeme, et liikumisharrastus on ennekõike jõukama ühiskonnakihi pärusmaa," tõdes Einasto. "Raha pole küll peamine põhjus, aga selliseks on see pilt kujunenud."

Passiivsetelt inimestelt küsiti uuringu käigus, mis on peamised takistused, miks nad liikumisharrastustega ei tegele. Põhjuste esikolmikus on ajapuudus, huvi ja viitsimise puudus ning halb tervislik seisund.

"Need kolm tipmist asja on olemuselt mitte takistused vaid ettekäänded," leidis Einasto. "Arstid on seda uurinud ja öelnud, et terviseseisundit, mis takistaks liikumisharrastust, on võibolla ühel protsendil neist, kel on mingi tõsine krooniline haigus. Tegelikult on võimalik enamuse krooniliste haiguste puhul leida endale sobiv liikumisharrastus."

Ajapuuduse kohta ütles Einasto, et see on ennekõike aja planeerimise ja prioriteetide seadmise küsimus.

"Ka väga hõivatud inimesed on võimelised planeerima endale aega liikumiseks, kui nad seda vähegi tahavad," ütles Einasto. "See, kui me piisavalt ei liigu, on kinni meie endi hoiakutes."

Liikumisharrastust soodustab peamiselt pere või kaaslaste toetus, hea ligipääs sportimispaikadele ja suurem sissetulek.

Einasto lisas, et uuringu järgi on liikumisharrastajate rahulolu oma tervisega parem. "Mis teeb inimesed õnnelikuks? Vastus on väga lihtne: regulaarne liikumisharjumus," ütles Einasto.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada