Eesti naised elavad meestest 11 aastat kauem

Eestis on rahvastikuarengu üks olulisemaid näitajaid — oodatav eluiga — viimasel kümnendil nii meeste kui ka naiste puhul positiivse ehk tõusva trendiga. Pikema eluea tõttu on Eestis üle 65-aastaseid naisi kaks korda rohkem kui samas vanuses mehi.

2008. aasta oli Eestis oodatav eluiga läbi aegade kõrgeim, ulatudes naistel 79,2 ja meestel 68,6 eluaastani. Kümne aastaga on oodatav eluiga pikenenud naistel 3,5 ja meestel nelja aasta võrra. Vaatamata tõusule on Eesti elanike eluiga lühem kui enamikus Euroopa Liidu riikides. Euroopa Liidus oli keskmine oodatav eluiga 2008. aastal naistel 82,2 ja meestel 76,1. Naised elavad kõigis Euroopa riikides vanemaks kui mehed, kuid naiste ja meeste oodatava eluea erinevus Eestis — ligi 11 aastat — on Euroopa Liidu üks suuremaid.

Rahvastikuprognoosi kohaselt tõuseb naiste oodatav eluiga 2050 aastaks 80,4 ning meeste 78,4 aastani. Kui naiste oodatav eluiga oli juba 2008. aastal lähedal 2050. aastaks prognoositule, siis meestel jääb puudu ligi 10 aastat.

Samas on ilmekalt näha Eesti rahvastiku vanuskoosseisu muutumine ja märgatav vananemine. Pikeneva eluea ja kahaneva sündimuse tulemusena eakate osatähtsus pidevalt kasvab ning 40 aasta pärast moodustavad üle 65-aastased rahvastikust juba neljandiku. 1990. aastal oli nende osatähtsus poole väiksem.