A-hepatiit ei taandu

Möödunud nädalal lisandus 12 A-viirushepatiidi juhtu, neist kümme olid seotud Viljandimaaga.

Kaheksa uut juhtu kinnitati Viljandimaal, üks Raplamaal  ja üks Valgamaal. Lisaks registreeriti kaks haigestumist Pärnumaal, kus seos Viljandiga puudus.

Viljandiga seotud haigusjuhte on 27. novembri seisuga kinnitatud 120. Neist Viljandimaal 101, Tallinnas üheksa, Raplamaal viis, Harjumaal kaks, Pärnumaal, Tartumaal ja Valgamaa üks juht.

Kokku on aasta algusest registreeritud Eestis 136 A-viirushepatiidi haigusjuhtu. Maakonniti: Viljandimaa – 102, Tallinn – 15, Raplamaa – 7, Harjumaa – 4, Lääne-Virumaa – 2, Pärnumaa – 4, Tartumaa – 1 ja Valgamaa – 1.

Terviseamet tuletab meelde, et A-viirushepatiit ehk kollatõbi on nakkushaigus, mis levib peamiselt olmelisel teel, kas saastunud käte, toiduainete või pindade kaudu. Haiguse peiteperiood kestab 15 – 50, keskmiselt kuni 30 päeva. Kliinilisteks nähtudeks on väsimus, palavik, kõhuvalu ja oksendamine, nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks.

Haigestunud inimene on nakkusohtlik 1-2 nädalat enne haigusnähtude esinemist kuni üks nädal pärast kollasuse tekkimist. Viiruse eritumine väljaheitega lakkab üks nädal pärast kollasuse teket. Haiguse kulg võib olla ka asümptomaatiline, eeskätt lastel. Kollatõve läbipõdemise järgselt kujuneb välja eluaegne immuunsus.

Kindlama kaitse A-viirushepatiidi vastu annab vaktsineerimine. Vaktsiini manustatakse kaks doosi 6-12-kuulise intervalliga. Immuunsus kujuneb ühe kuu jooksul 94-100% vaktsineeritutel pärast esimese annuse manustamist ja kõigil vaktsineeritutel pärast teise annuse manustamist. Immuunsuse kestvus pärast vaktsineerimist on vähemalt 25 aastat.