Vaktsiin ja palavik

Mõnikord võib pärast vaktsiinisüsti tõusta palavik - seda seetõttu, et keha võib haigustekitaja antigeenide sattumisele kehasse reageerida palavikuga.

Vaktsineerimisega võivad mõnikord kaasneda kõrvaltoimed. Samas on vaktsineerimisest saadav kasu palju suurem kui võimalike kõrvaltoimete risk. Arstid teavad neid kõrvaltoimeid, nende tekkepõhjusi ja -aega ning oskavad soovitada, kuidas ühe või teise kõrvaltoime ilmnemisel toimida.

Millised on vaktsineerimise võimalikud kõrvaltoimed?

Pärast vaktsiinisüsti võib süstekoht mõnda aega olla valulik, punetav ja turses. Mõnikord võib tõusta palavik. Palavik võib tõusta seetõttu, et keha võib haigustekitaja antigeenide (ja vaktsiinis ongi väikeses koguses antigeeni) sattumisele kehasse reageerida palavikuga. Vaktsineerimisjärgne palavik on lühiajaline, mitte üle 2 3 päeva.

Teiste kõrvaltoimete tõenäosus on väike: tuberkuloosivaktsiin võib ühel juhul 1000 kuni 10 000 lapse kohta põhjustada kaenlaaluse lümfisõlme suurenemist või mädanikku. Leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiinisüsti tegemise järel võib mõne nädala möödudes tekkida lühiajaline isemööduv nahalööve või turse kaela piirkonnas. Need seisundid ei ole nakkusohtlikud. Väga harva võib tekkida laialdane turse jäseme piirkonnas, kuhu vaktsiini süstiti, mööduv vereliistakute vähesus jt mööduvad kõrvaltoimed. Lastel, kellel onpalavikukrampide tekkeks kaasasündinud eelsoodumus, võivad palaviku foonil vallanduda palavikukrambid. Sellistel lastel võivad palavikukrambid vallanduda igasuguse palaviku korral hoopis suurem on palavikukrampide tõenäosus päris nakkushaiguse korral ning vaktsineerimise järel juhtub seda väga harva.

Immuniseerimisega seotud tugeva allergilise reaktsiooni (anafülaktilise šoki) risk on üliväike, suurusjärgus üks juhtum miljoni kohta. Anafülaktilise reaktsiooni korral on vajalik kiire ja tõhus esmaabi. Seetõttu soovitatakse pärast vaktsiinisüsti saamist veel veerand tunniks jääda tervishoiuasutusse.

Allikas: sotsiaalministeerium