Lapsepõlves kogetud karmi kehalist karistamist seostatakse vaimsete häiretega hilisemas elus

Uue uuringu andmetel võib laste kehaline karistamine, sealhulgas ka laksu andmine ja löömine, oluliselt suurendada riski vaimsete häirete ilmnemiseks hilisemas eas.

6% USA riiklikus epidemioloogiauuringus osalenud 34 653 täiskasvanust märkis, et nad on pidanud taluma karmi kehalist karistamist, sealhulgas lükkamist, raputamist, tõukamist, laksu andmist või löömist. Selgus, et isegi eelkirjeldatud kohtlemine, mis ei hõlma laste tõsisemat väärtkohtlemist, võib põhjustada vaimse tervise häireid.

Karmi kehalist karistamist seostatakse suurema ohuga eluaegsete vaimsete häirete tekkimiseks, nagu sügav depressioon, masendus, maaniad, meeleoluhäired, erinevad foobiad, ärevushäired, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine ning sõltuvus nendest, samuti erinevad isiksusehäired, leiti ajakirjas Pediatrics avaldatud uuringus.

Teadlaste sõnul näitavad praegused tulemused, „et karmi füüsilist karistamist, millega ei kaasne lapse väärkohtlemist, seostatakse suurema tõenäosusega mitmete I ja II telje rühmadesse kuuluvate eluaegsete vaimsete häirete tekkimisega.” Nende hulka kuuluvad meeleoluhäired, ärevushäired, alkoholi- ja uimastisõltuvus ning mitmed teised isiksusehäired.
Uuringus leiti, et karmi kehalist karistamist, millega ei kaasnenud tõsisemat väärkohtlemist, esines 5,9%-l osalenutest. Võrreldes poistega said tüdrukud väiksema tõenäosusega kehaliselt karistada (vastavalt 59,4% ja 40,6%).

Kas see artikkel oli kasulik?