Melanoom - varased hoiatavad sümptomid

Melanoom - varased hoiatavad sümptomid

Melanoomi varajasel avastamisel lähtutakse nn inetu pardipoja sündroomist.  Selle kohaselt eristub inimese naha pinnal üks neevus teistest, sarnanemata ühegi teise märgiga tema kehal, ja on potentsiaalselt pahaloomuline. On leitud, et melanoomi varajasel avastamisel on see tõhusaim meetod.

Kuidas jälgida muutusi neevuses?

‣ Suurus. Kiire ja jätkuv kasv.
‣ Värvus. Ilmnevad mitmed värvivarjundid või pigment kaob.
‣ Muutus pinnas. Enne nahaga samas tasapinnas olnud neevusel tekib kasv vertikaalsuunas, moodustub sõlm.
‣ Neevust ümbritsev nahk. See võib muutuda punetavaks või lisanduvad muud värvivarjundid.
‣ Neevuse pind. Neevuse pinnale tekivad erosioonid, lõhed, koorikud, leemendus. Haavandumine ja veritsus ilmenevad melanoomi hilisemates staadiumites.
‣ Kuigi melanoom võib kulgeda kaebusteta, tuleks tähelepanelik olla ka siis, kui tekib sügelus või valutundlikkus.

Parimaks enesevaatluse intervalliks peetakse 3 kuud. Juhul kui tegemist on melanoomi riskirühma kuuluva inimesega, tehakse enesevaatlust iga kuu.

Kuidas diagnoositakse melanoomi?

Melanoomi kahtluse korral tehakse uuring ning eemaldatakse kirurgiliselt kas kogu haiguskahtlane kolle või osa sellest ja tehakse mikroskoopiline koeuuring. Juhul, kui melanoomi kahtlus leiab kinnitust, on vaja täpsustavaid uuringuid. Ravi planeeritakse kasvaja leviku ulatuse põhjal.

Milline on melanoomi ravi?

Melanoomi ravitakse nii, et eemaldatakse kirurgiliselt haiguskolle koos ümbritsevate kudedega. Ümbritsevad terved koed tuleb eemaldada seetõttu, et melanoomi rakke alles ei jääks. Varases arengustaadiumis melanoom kasvab ainult naha pinnakihis ja haigus on ravitav 100 protsenti ainult väikese kirurgilise protseduuriga.

Kui pindmist melanoomi ei eemaldata õigel ajal, jõuab nahas sügavusse kasvav melanoom veresoonte ja lümfisüsteemini ning võib organismis levida. Melanoomi esmane levik toimub lümfisüsteemis, tekivad siirded lümfisõlmedesse. 

Lümfisõlmed on osa lümfisüsteemist – peenest soontevõrgustikust kogu kehas –,  mille ülesanne on koevedeliku ehk lümfi kaudu kudesid puhastada. Erinevatel kehaosadel on erinevad  lümfisõlmede piirkonnad. Lümfisõlmedest on võimalik leida melanoomi rakke enne, kui need levivad organismis edasi. Protseduur, mille nimi on valvurlümfisõlme biopsia, võimaldab leida esimese lümfisõlme, kuhu toimub kanne haiguse piirkonnast ja mis on kõige suurema riskiteguriga.

Kasvaja ümbruse nahka süstitakse isotoopi, mis levib ja märgistab ära lümfisõlme. Valvurlümfisõlm eemaldatakse kirurgiliselt,  juhul kui melanoom on kasvanud naha sügavamatesse kihtidesse ja  haiguse leviku oht on olemas. Valvurlümfisõlmi uuritakse mikroskoopiliselt mikrometastaaside leidmiseks. Leviku korral lümfisõlmedesse eemaldatakse lümfisõlmed melanoomi piirkonnas.

Melanoomi leviku ulatuse täpsustamiseks tehakse erinevaid kompuuteruuringuid. Juhul kui melanoom on levinud vere kaudu teistesse organitesse ja kudedesse, on lisaks kirurgilisele ravile vaja bioloogilist, keemia- või kiiritusravi.

Uuringutest on ilmnenud, et enesevaaatluse abil väheneb suremus melanoomi 63%. Oluline on jälgida neevuste muutusi kujus, suuruses, pinnas.

Tähtis on teada, et mida väiksemate muutustega alustate ravi, seda lihtsam see on ja seda kindlamini saate terveks. Varane avastamine tagab parima ravitulemuse. Seetõttu jälgige oma nahka. Kui leiate ebakorrapärase pigmendilaigu, mis kasvab ja muutub, minge kohe arsti juurde.

Pidage meeles ABCDE reegleid. Nii võite päästa enda või lähedase inimese elu. ABCDE reeglid leiate siit.

Tekst pärineb trükisest "Kuidas ennetada nahavähki?", mille koostas ja kirjastas Celsius Healthcare. Trükise väljaandmist on finantseerinud Eesti Haigekassa. 

Kas see artikkel oli kasulik? Jah Ei
 
 

Lisa kommentaar

Saada
 

Temaatilised foorumid

Nahahaigused (95)

Pildilised ravijuhised: