Kaasaegne ravi hoiab astma kontrolli all
Tänapäeval võib astmahaige tänu efektiivsetele ravimitele, õigele raviskeemile ja selle korrektsele järgimisele elada normaalset elu ilma oluliste piiranguteta. Ideaalis võiks astmat põdevale inimesele tema haigus meenuda vaid hommikuse ja/või õhtuse baasravimi annustamise ajal.
Autor: dr Anneli Poola, kopsuarst
Astma ravi eesmärk on ära hoida astmahoogude teke päeval ja öösel, tagada normaalne füüsiline aktiivsus ning vähendada miinimumile ägenemiste arvu, mille puhul on vaja välja kutsuda kiirabi või saata astmahaige haiglaravile.
Üldine eesmärk on saavutada haige hea enesetunne ja rahuldav üldseisund võimalikult väheste ravimite ja ravimannustega.
Astma ravimid võib tinglikult jagada kahte gruppi: bronhide valendikku laiendavad ning põletikuvastased ravimid.
Bronhide valendikku laiendavad ravimid (ehk bronhodilataatorid) jagunevad toime kestvuselt lühi- ja pikatoimelisteks.
Lühitoimelised bronhilõõgastid parandavad bronhide läbitavust bronhide silelihaste spasmi likvideerides. Rahvasuu on andnud neile astmapiibu nimetuse. Põletikuvastast ja ülitundlikkust vähendavat toimet neil ei ole. Toime on lühiaegne (4-6 tundi), kuid kontrollimatu tarvitamine võib kaasa tuua tõsiseid kõrvaltoimeid, mis avalduvad peamiselt südame rütmihäirete või värinaga sõrmedes. Nende ravimite toime algab paari-kolme minuti pärast ning kuna neid kasutatakse astmahoo korral, tuleb neid alati kaasas kanda. Tuntumad bronhilõõgastid on näiteks salbutamool, ipratroopium, fenoterool.
Pikatoimelisi bronhilõõgasteid (näiteks formoterool, salmeterool): kasutatakse enamasti kombinatsioonis sissehingatavate hormoonpreparaatidega või lisatuna raske astma raviskeemi teise bronhilõõgastina (tiotroopium).
Põletikuvastased ravimid vähendavad bronhide limaskesta turset ja limaeritust, kuid ei likvideeri astmahoogu. Neid ravimeid kasutatakse pikema aja vältel, astmahoogude ennetamiseks ning hoogude sageduse ja tugevuse vähendamiseks. Põletikuvastaseid ravimeid tuleb kasutada regulaarselt ka hoogudevahelisel perioodil, vastasel korral nende toime kaob. Seetõttu tuleb ka neid ravimeid alati kaasas kanda.
Sellesse gruppi kuuluvad:
* sissehingatavad hormoonpreparaadid ja kombinatsioonravimid, mis sisaldavad lisaks sissehingatavale hormoonpreparaadile pikatoimelist bronhilõõgastit (näiteks budesoniid, flutikasoon; kombinatsioonravimid: flutikasoon+salmeterool, budesoniid+formoterool; beklometasoon+formoterool). Neid ravimeid manustatakse pulber - või aerosool- inhalaatoritest.
* suukaudsed antileukotrieenid on mõeldud põletikuvastase baasravi tõhustamiseks rohkemate sümptomitega patsientidel (näiteks montelukast).
* teofülliinipreparaadid – kui põletikuvastane toime üksikpreparaadina on nõrk, lisatakse raviskeemi raske püsivate sümptomitega astma korral (näiteks retafülliin, teofülliin).
* suukaudsed hormoonpreparaadid omavad põletikuvastast toimet, kuid kaasaegses astma raviskeemis on neil koht üliraske astma ravis või astma ägenemiste korral.
Kaasaegses astmaravis kasutatakse kerge ja mõõduka raskusega astma ravis sissehingatavaid hormoonpreparaate. Raske astmaga patsiendid, kes moodustavad umbes 5% kõikidest astmaatikutest, vajavad lisaravi (antileukotrieeni ja/või ülipikatoimelist bronhilõõgastit, teofülliinipreparaati).
Osa raske astmaga patsientidest vajavad perioodilist või igapäevast ravi suukaudse hormoonpreparaadiga. Enam kui pooltel raske ja halvasti kontrollitud astmaga patsientidest on tegemist allergilise astmaga, mille puhul on võimalik kasutada bioloogilist ravi. Bioloogiline ravi on neile, kelle astma pole eelnevaid põletikuvastaseid ravimeid kombineerides ja regulaarselt kasutades kontrolli all ning igapäevased astma sümptomid pole olenemata eelpool mainitud ravivõimalustest ravile allunud. Ravi on pikaajaline ning võib kesta aastaid. Bioloogilise raviga pole võimalik astmat välja ravida, kuid on võimalik vähendada igapäevaseid haigustunnuseid, hormoon- ja hooravimi koormust, astma ägenemisi ning võimaldab tõsta oluliselt patsiendi elukvaliteeti.
Artikli valmimist toetas Novartis Pharma Services Inc.