Mis on pollinoos?

Need on:

• silmade sügelus, punetus, turse ja pisarate vool
  
• nina sügelus, punetus, sage aevastamine, rohke vesine nohu või nina kaudu hingamise takistused
  
• sügelus kurgus ja köhatamine
  
• raskematel juhtudel hingamisraskus (astmahoog)

Lisaks nimetatutele võib esineda veel :

• nahalööbeid
  
• migreenitaolist peavalu
  
• liigesevalu
  
• seedehäireid
  
• temperatuuritõusu (sellest ka haiguse rahvapärane nimetus - heinapalavik).

Haigustunnused tekivad igal aastal allergiat põhjustavate puude ja taimede õitsemise ajal.

Haigusnähud on tugevamad keskpäeval tuulise ja päikesepaistelise ilmaga, sest siis on õhus rohkem õietolmu. Sõltuvalt ajast põhjustavad Eestis pollinoosi järgmiste puude ja taimede tolm:

• Märts - mai on puude õitsemise aeg. Peamiseks pollinoosi põhjustajateks on sarapuu-, lepa- ja kasetolm. Varase kevade korral võib sarapuu õitsema hakata juba veebruari lõpus. Mai lõpus lisandub veel tamme ja võilille õietolm.
  
  
• Juuni - juuli on aasaheinte (timut, kerahein, aruhein, raihein, rebasesaba, nurmik, luste) ja kõrreliste (rukis, nisu) õitsemise aeg.
  
  
• August - september on umbrohtude (puju, koirohi, malts) ja sügislillede (astrid, krüsanteemid jt) õitsemise aeg.

Sageli on haiguse põhjuseks allergia mitme õietolmu suhtes. Ristuva allergia tõttu ei talu pollinoosihaiged ka mitmeid toiduaineid. Nende söömisel tekivad vaevused, mis on iseloomulikud pollinoosile.

Sarapuutolmu allergiaga inimestel tekib pähklite söömisel sügelus huultel ja suus, köhatamine, vesine nohu või siis lööve nahal.

Puudetolmu allergiaga inimesed ei talu sageli pähkleid, õunu, viinamarju, porgandeid, mandleid, kasemahla ja maitsetaimi.

Kõrreliste ja aasaheinte suhtes tundlikud inimesed ei talu jahu ja tangaineid, eriti nende taimede õitsemise ajal.

Päevalille õietolmu allergiaga inimesed ei talu päevalilleseemneid ja -õli, halvaad ha majoneesi.

Keedetuna või külmutatuna kaob tavaliselt enamiku toiduainete allergiline toime. See ei kao aga pähklitel, mandlitel ja maitsetaimedel.

Mesi ja ravimtaimed võivad põhjustada pollinoosile iseloomulikke vaevusi.

Haigetel tuleks oma olukorra leevendamiseks pidada silmas järgmisi nõuandeid:

• kuivade ilmade ajal tuleks õues viibida hommikuti ja õhtuti
  
  
• ohutum on olla mere ääres, kasulik on palju ujuda
  
  
• põletikuliste silmade kaitseks kanda päikeseprille
  
  
• autoga sõites ei tohiks avada aknaid
  
  
• ei ole soovitav käia metsas, heinamaadel, rukkipõllu lähedal ning magada heintel
  
  
• õuest tuleks niita muru, koristaja puju ja langenud lehed
  
  
• tuppa ei maksa tuua urbi, lõikelilli, ei ole soovitav kasvatada toas ka püsililli, eriti toataimi
  
  
• korterit tuleks tuulutada ühe akna kaudu, mille ette riputada märg lina või spetsiaalsed kaitsefiltrid
  
  
• tolmu tuleb pühkida iga päev märja lapiga
  
  
• pesu ei tohi kuivatada õues
  
  
• enne magamaminekut tuleks loputada juuksed õietolmust puhtaks
  
  
• toidu valmistamisel arvestada ristuva allergia võimalusega
  
  
• tuppa tuleks muretseda õhupuhastusseade
  
  
• pidevalt tuleks jälgida aerobioloogia jaama andmeid õietolmu sisalduse kohta õhus, et teada, kuidas käituda .

Kui vaevused on väga suured, tuleb kasutada ravimeid. Kindlasti tuleb pöörduda pediaatri või terapeudi poole. Ainult allergoloog aitab välja selgitada, mille suhtes on haigel ülitundlikkus. Selleks on kasutusel erinevate õietolmud allergeenid, millega tehakse nahateste. Teste tehakse siis, kui haigel ei ole ägedaid haigushoogusid. Haige jaoks on oluline, et ta teab, missuguste puude ja taimede õietolm on temale ohtlik. See tagab õigeaegse ravi ja on tee paranemisele.