Haiguspilt

Haigus algab kõige sagedamini esimesel elupoolaastal pärast üleminekut rinnapiimalt kunstlikule toidule, kuid võib alata ka väikelapse eas ja hiljem.
Imikueas on haigusnähud ägedad. Nahal on tugev punetus, vesitsemine, koorikud. Lööve tekib põskedele, levib jäsemetest sirutus- ja painutuspindadele ning võib haarata kogu keha. Suurematel lastel on haiguspilt vähem äge. Nahk on üle kogu keha kuiv, lööve paikneb eelkõige küünra- ja põlveõndlates, silmade ja suu ümbruses ning kaelal. Nendes piirkondades on nahk paksenenud ja punetav, nahajoonis on tugevnenud. Pideva sügelemise tõttu on nahal rohkelt kratsimise jälgi.


Haiguse kulg

Haigus kulgeb ägenemiste ja paranemistega: enamasti ägeneb sügisel ja paraneb suvel. Atoopiline nahapõletik taandub suurel osal lastest 2.-3. eluaastaksm kuid mitte kõigil.

Nahapõletiku taandudes jääb naha kuivus ja suurem tundlikkus väliste ärritajate suhtes.

Atoopilist nahapõletikku põdejal on suurem risk haigestuda teistesse atoopilistesse haigustesse.

Astma lisandumine või nahapõletiku asendumine astmaga on sagedaseim 3-4 aastaselt. Üleminek allergiliseks nohuks või selle lisandumine on sagedaseim murdeeas. Igal kümnendal haigel on atoopiline nahapõletik probleemiks ka täiskasvanueas.

Atoopia on naha omadus, millega tuleb õppida koos elama. Nahka tuleb hoida nii, et kokkupuude haigust soodustavate teguritega oleks võimalikult väike ja et faktorite toime, mida täielikult kõrvaldada ei saa, oleks võimalikult nõrk. Selle eelduseks on ägestavate tegurite ja haigusega kaasuvate häirete tundmine.


Ägestavad tegurid

Atoopilise nahapõletiku lööbe vallandab mingi ärritav tegur või allergeen. Imikutel ja väikelastel on selleks enamasti toiduallergeenid. Sagedasemad on lehmapiim, muna, kala, nisu, soja, tomat, herned, oad, pähklid, mandlid, maasikad, tsitrusviljad, kiivi, mesi, shokolaad, kakao, maiustused.

Mida vanemaks saab laps, seda rohkem hakkavad haiguse kulgu mõjutama olmeallergeenid: toatolmulestad, loomakarvad, suled, õietolm, hallitusseened, ravimid, pesemisvahendid, kosmeetika, villane ja sünteetiline riie jt.

Ägenemist võivad esile kutsuda ka külm ilm, liigne palavus ja higistamine, närvipinge, naha mehhaaniline ärritamine (kratsimine), naha nakkused ning kroonilised põletikud organismis. Kaasuvad häired :

• Sügelemine on haiguse kõige iseloomulikum tunnus. Sügelemine põhjustab kratsimist, kratsimine nahaärritust ning see omakorda sügelemist ja haiguse süvenemist. Tugev sügelemine päeval ja öösel põhjustab stressi ja väsimust, mis samuti ägestavad haigust.
  
  
• Nahakuivus on iseloomulik kroonilise põletiku puhul ning põletiku paranemisjärgus. Sageli on see atoopilise nahapõletiku haigetel pärilik omadus, mis ei kao ka siis, kui põletik on taandunud. Kuiva naha sügelemislävi on madal, kaitsevõime on nõrk, mistõttu nahale sattunud ärritajad ja allergeenid pääsevad kergesti mõjule. Ka lihtsalt kuiv nahk võib sügeleda, mis põhjustab kratsimist, kratsimine nahapõletikku.
  
  
• Nahk on vastuvõtlikum nakkusele. Seepärast lisandub sageli atoopilisele nahapõletikule bakteritest, herpeseviirusest või pärmiseentest tingitud nakkus. Seda soodustavad immuunsüsteemi nõrkus, kratsimine ja mõned salvid.

Uuringud

Uuringud määrab arst igale haigele individuaalselt. Oluline on küsitlus haiguse kulu iseärasuste kohta. Abistavatest uuringutest tehakse nahateste ja määratakse allergeenide vastaseid antikehi vereseerumist.

Nahateste saab teha siis, kui nahk on lööbevaba. Antikehi seerumist ei määrata kõigi atoopilise nahapõletiku haigetel. Kuna haiguse mehhanismid on erinevad ja osaliselt tundmata, ei näita kumbki analüüs täpset haiguse põhjust.

Toiduallergia korral on kõige täpsemaks meetodiks kahtlustatava toidu kõrvaldamine ja tagasi lülitamine menüüsse. Katsetamisel ja jälgimisel on abiks toidupäevik.


Nahahooldus ja ravi

Nahahooldus on atoopilise nahapõletiku ravis erilise tähtsusega. Naha puhtuse eest hoolitsemine ja kreemitamine peavad kujunema harjumuseks.
Kreemi tuleb panna alati peale veeprotseduure kergelt niiskele nahale ja vastavalt vajadusele ka sagedamini. Tundlikule nahale mõeldud kreeme ja salve müüakse apteegis.

Kreemide sobivus on individuaalne. Veeprotseduure ei tohi teha liiga sageli. Seebi asemel on soovitav kasutada spetsiaalseid pesemisvahendeid, mis sisaldavad nahka pehmendavaid ja niiskust siduvaid aineid ning kuivatavad nahka seetõttu vähem.

Nõrgatoimelisi hüdrokortsiooni sisaldavaid hormoonsalve võib kasutada ägenemise korral 2-3 korda päevas nädala vältel. Tugevaid hormoonsalve võib kasutada ainult arsti juhtnööre jälgides.


Patsiendipoolne abi

Allergilistel inimestel peab olema allergiahaigetele sobiv elustiil. Selle eesmärgiks on:

1. Allergeenide vältimine ümbruses ja dieedis
   
   
2. Hea nahahooldus - õiged pesemistavad, kreemitamine, õige riietus

Arstiabi

Ravimitega saab leevendada haiguse sümptomeid :

1. Nahakuivus - niisutavad ja pehmendavad kreemid, salvid
   
   
2. Nahapõletik - hormoonsalvid jt põletikuvastased salvid, kreemid;
   
   
3. Ultraviolettravi
   
   
4. Sügelemine - põletikuvastane ravi ja antihistamiinsed ravimid
   
   
5. Nakkuslik põletik - antibiootikumid, seente- ja viirustevastased ravimid
   
   
6. Psühhosomaatilised nähud - psühhoteraapia, rahustid, nõelravi

Atoopilise nahapõletiku keerulisest olemusest tingitult ei ole ühte rohtu, mis võtaks haiguse ära. Raviga saab haigusnähte oluliselt leevendada. Eelduseks on hea koostöö arsti ja patsiendi vahel, oma haiguse tundmine, õige elustiil ja väga hea nahahooldus.