Halvatus Autor: Katrin Gross-Paju
Halvatus ehk paralüüs on lihaste funktsiooni täielik või osaline kaotus kesk- või piirdenärvisüsteemi kahjustuse tagajärjel. Kesknärvisüsteemi kahjustuse korral tekib tsentraalne ehk spastiline halvatus, piirdenärvisüsteemi kahjustuse korral – perifeerne ehk lõtv halvatus. Halvatus võib olla täielik või mittetäielik. Täieliku halvatuse ehk pleegia korral puudub lihastes igasugune tahtele alluv aktiivsus, st tahtlikult pole võimalik kahjustatud lihaseid tööle panna. Mittetäielikule halvatusele ehk kerghalvatusele ehk pareesile on iseloomulik lihaste jõu langus. Sageli muutub haigestumise algstaadiumis tekkinud täielik halvatus, mille korral inimene ei suuda tahtlikke liigutusi sooritada, juba mõne päeva jooksul pareesiks, st aktiivsed liigutused hakkavad jäsemetes taastuma.
Tsentraalse ehk spastilise halvatuse puhul on kahjustatud peaaju motoorsed keskused või pea- ja seljaaju ühendavad motoorsed juhteteed. Selle tagajärjel tekib nii lihasenõrkus kui ka lihasejäikus (spastilisus), refleksid jäsemetel on elavnenud, sageli võib esineda automatisme (tahtmatuid liigutusi) ning patoloogilisi (haiguslikke) reflekse.
Perifeerse halvatuse korral on kahjustatud kas peaaju tüvi, seljaaju teatud piirkonnad või perifeersed närvid. Halvatu lihased on lõdvad, lihaste kõhetumus (atroofia) areneb kiiresti ning refleksid on nõrgad või kustunud. Tsentraalset halvatust võivad põhjustada kõik pea- ja seljaaju haigused, sh insuldid, traumad, progresseeruvad närvisüsteemi haigused, näiteks hulgikoldekõvastus. Perifeerse halvatuse põhjuseks on sageli neuropaatiad (nt suhkruhaigusest tingitud neuropaatia, pärilikud neuropaatiad jt). Halvatusnähtude ulatuse põhjal eristatakse järgmisi seisundeid.
Parapleegia korral on tegemist mõlemapoolehalvatusega, st sümmeetriliste kehaosade, kas käte või jalgade lihaste funktsiooni täieliku kadumisega. Parapareesi ehk mõlemapoolse kerghalvatuse korral tekib kas käte või jalgade lihaste funktsiooni langus, lihasenõrkus. Parapareesi raskusaste on erinev: võivad esineda vaid minimaalsed kahjustusnähud, kuid lihaste funktsioon võib olla ka tunduvalt häiritud. Kui kahjustatud on nii mõlemad käed kui ka mõlemad jalad, on tegemist tetrapleegiaga. Nii parapleegia kui paraparees võib olla spastiline või lõtv. Jalgade spastilise parapleegia või parapareesi tekke peamised põhjused on seljaaju haigused, eeskätt seljaajutraumad. Üldjuhul on seljaaju kahjustus siis kaela- või rinnalülide kõrgusel. Põhjuseks võivad olla ka peaaju mõlemat poolkera kahjustavad haigused (nt korduvad insuldid), mille puhul sageli kaasneb ka osaline käte halvatus. Käte lõtv parapleegia või paraparees on suhteliselt harva esinevad haigused ning peaaegu alati seotud seljaaju kahjustusega kaelapiirkonnas. Jalgade lõtv parapleegia tekib seljaajus paiknevate motoorsete närvide või perifeersete närvide kahjustumisel selgroo nimmepiirkonna traumade korral, kui vigastatakse kõiki seljaajust väljuvaid ja jalgadesse suunduvaid närvijuuri. Jalgade lõtv paraparees on aga seotud seljaajus paiknevate motoorsete närvide rakukehade või perifeersete närvide kahjustusega. See võib tekkida näiteks suhkruhaigusest tingitud polüneuropaatia (paljude perifeersete närvide kahjustuse) tüsistusena.
Eristatakse veel hemipleegiat ehk ühepoolehalvatust, mis tekib peaaju kahjustuse korral. Sel juhul esineb kahjustatud ajupoolkera vastaspoolel käe ning jala täielik halvatus. Kui kahjustatud on juhtiv (põhiliselt vasak) ajupoolkera, kaasneb käe ja jala nõrkusega sageli kõnelemisvõimetus (afaasia). Hemiparees ehk ühepoolne kerghalvatus on vasaku või parema käe ja jala lihaste osaline halvatus, mille tavalisemad põhjused on insult ja peaajutrauma.
Vt ka afaasia, ajurabandus.
Seotud teemad
Nõuanded teemal: Neuroloogia
Alaseljavalud
Tere, kas tõlgendaksite MRT vastust.
Nimmelordoos on veidi lamenenud. Nimmelülid on tavapärase kuju ja suurusega. L4 lülikehas on 8 mm T1 ja T2 tõusnud signaaliga kolle - hemangioom. Lülikehade ...
Vastas dr Ain Pajos
4 s nimmelülis on väike ilmselt kaasasündinud kolle seoses laienenud veresoontega. Reeglina on tegemist healoomulike muutustega veresoonte sisekestas mis enamasti vaevusi ei põhjusta. Mitmes nimmelülidevahelises ...
Loe edasiFND, funktsionaalne neuroloogiline häire
Tere,
Kas Eestis tunnustatakse/teatakse functional neurological disorder (FND), funktsionaalne neuroloogiline häire kohta? Kui jah siis kuidas ja millega seda ravitakse? Kas allpool nimetatud ...
Vastas dr Ain Pajos
Sündroom on ka Eestis tuntud ja vajalik ravi kättesaadav.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Rahutud,valutavad jalad
Tere
Olen 35a vana ning Sünnitasin 7,5 kuud tagasi tütre (keisri teel) ning nüüd viimase 3 kuu jooksul on tekkinud öösel jalgades valu/rahutus. Suuresti just sääre osas ning aegajalt ka kergelt ...
Vastas dr Ain Pajos
Põhjuseks võib olla ka nt rauapuudusest tingitud aneemia. Võimalik on ka pärilik soodumus. Kui perearst ei aita, tulge neuroloogi vastuvõtule.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Valud seljas, valu rinnus, uimasus, südame kloppimine
Tere,
Umbes kuu aega on seljas ja rinnus valu. Seljavalu on üle selja - abaluu kandis ning alaseljas. Peamiselt kõik vasakul pool aga mitte alati. Rinnus valu on vasakus rinnas - rinnanibu vahetus ...
Vastas dr Ain Pajos
Seljavalu abaluu taga mis kiirgub ette ja küljele viitab roietevahelise närvi ärritusele seoses rinnalülidevahelise liigese või diski probleemiga. Perearsti kaudu tuleks teha pildi rinnalülidest ja pöörduda ...
Loe edasiMRT uuringu vastus
Palun seletust MRT uuringu kohta.
Teostatud uuring: MRT uuring peaajust natiivis 2 mähisega 8 tööd. Kood: 79203 x 1. Kirjeldus: Leid: Lateraalvatsakeste, III ja IV vatsakese deformatsiooni ...
Vastas dr Ain Pajos
Tegemist on tõenäoliselt healoomulise ajukelmest lähtuva kasvajaga. Ravi asjus tuleb aga kiiresti konsulteerida neurokirurgiga.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
mure
Tere, olen viimased aasta aega võidelnud ärevusega ja viimastel kuudel on mure selles, et jäsemetes ja kätes tihti lihastõmblused, lisaks on raskuste tassimisel nt poekott vahel hakanud peale seda sõrmede ...
Vastas dr Ain Pajos
Võiks siiski läbi perearsti kontrollida veremineraalide (Ca., Mg., K., Na.)taset vereseerumis. Kui see korras, siis ärevushäire diagnoosiks visiit neuroloogi juurde.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Valud rinnus
Tere,
Paar aastat on esinenud valud rindkeres. Valud tulevad ja lähevad üsna suvalistel aegadel. Vahed valude vahel on paar kuud. Valu asukoht on ka olnud üsna ebamäärane. Kord valutab vasakul ...
Vastas dr Ain Pajos
Asja saab täpsustada vaid siis, kui valu esinemise ajal pöörduda arsti vastuvõtule.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Valu kaelas ja õlgadel
Tere
Mure selline juba pikkaaega kimputab mind kaelavalu ja õlavalu,valu on igapäevaselt ,olen käinud massööri juures 2korda kas peaksin veel käima?
Pinge on päris suur. Valuga kaaseb peavalu ...
Vastas dr Ain Pajos
Massazi toime jääb lühikeseks kui peapõhjus jääb püsima. Sageli on selleks krooniline ärevus ja/või depressioon mis põhjustab kaelalihaste pingeseisundi ja ka sundasendis istumine. Soovitan visiiti neuroloogile.
Loe edasi
Alaseljavalu, valu kiirgumiseg vasakusse jalga
Tere, kannatan 2,5 a alaseljavalude ja kubeme piirkonna valusi. Novembris KT-uuring lülisamba nimmeosast natiivis. Lülikehad on normaalse kõrgusega, lülivahemikud ahenemiseta. Lülikehad on koldeleiuta. ...
Vastas dr Ain Pajos
Kui esineb ka labajala osaline nõrkus tuleks pöörduda EMOsse. Kui nõrkust ei ole, siis paranemise võimaldamiseks tuleb vältida liigutusi, asendeid ja harjutusi mis tekitavad valu ja sipelgaid sääres ja ...
Loe edasiKolmiknärvi neuralgia
Tere!
Neuroloog diagnoosis kolmiknärvi neuralgia ja määras karbamasepiini 3x 300 mg päevas 17 päeva. Mul need valuhood aastaid kestnud vahelduva eduga. Mingi periood on rahulikum ja siis jälle ...
Vastas dr Ain Pajos
Kolmiknärvi valu tavavaluvaigistid ei leevenda - raviks kasutatakse epilepsiaravimeid. Kõik sõltub diagnoosi õigsusest.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Vaata kõiki nõustamisi