Andropaus Autor: Margus Punab

Andropaus ehk meeste üleminekuiga on meessuguhormoonide taseme langusest tingitud mehe elujõu vähenemine ja tervise halvenemine. Termin andropaus on võrreldav naise üleminekuea kohta käiva terminiga menopaus. Andropaus algab sageli varjatult. Meessuguhormoonide tase langeb juba alates mehe 30. eluaastatest. Tervel mehel langeb meessuguhormoonide tase keskmiselt 1% aastas. Languse kiirus ja selle mõju tervisele sõltub pärilikkusest, mehe üldisest terviseseisundist, suguelundeid kahjustavatest haigustest ja olulisel määral ka eluviisist. Ajutised hormoonitaseme langused on enamasti seotud pikaajalise vaimse ja füüsilise ülekoormusega, aga ka raskete üldhaigustega.

Andropausi riskiteguriteks on keskmisest väiksem munandimaht, munandit kahjustavad haigused (põletikud, munandiveenide varikooslaienemus, munandi laskumishäired), ülekaalulisus, kroonilised neeru- ja maksahaigused, pidev stress ja ülekoormus, pikaajaline suitsetamine ja alkoholism. Esimesed andropausile viitavad märgid võivad meestel ilmneda juba 30. eluaastate lõpul. Tüüpilised vaevused kujunevad tavaliselt välja siiski alles 50. ja 65. eluaasta vahel. Paljudel meestel säilib aga meessuguhormoonide vajalik tase kõrge eani, nii et andropausi klassikalises mõistes ei kujunegi.

Andropausi iseloomulikeks tunnusteks on energia vähenemine, psüühiline ebastabiilsus, seksuaalse huvi vähenemine, erektsioonivõime langus ja kadumine, vaimse võimekuse langus, depressioon, unehäired, lihase- ja liigesevalud, luu tiheduse vähenemine (osteopeenia) ja luuaine vähenemine (osteoporoos), lihasejõu ja lihasmassi vähenemine. Tüüpiliste vaevuste kõrval võib meessuguhormoonide madal tase mõjutada enamiku elundite talitlust. Mitmed uuringud on näidanud, et testosterooni madal tase on oluliseks südame isheemiatõve ja südamelihase infarkti riskiteguriks.

Andropausi diagnoosimine tugineb spetsiaalsetele küsimustikele ja hormooniuuringute tulemustele. Hormoonidest peetakse kõige olulisemaks meessuguhormooni testosterooni taset organismis. Andropaus on ravitav. Meessuguhormoonide vaegust saab korrigeerida hormoonasendusraviga. Väga tähtis on andropausi riskitegurid õigel ajal välja selgitada. Paljudel juhtudel piisab hormonaalse tasakaalu parandamiseks mõõdukast eluviisi muutmisest ja riskiteguritest hoidumisest. Kindlasti aitab kaasa ka teiste haiguste asjatundlik ja õigeaegne ravi.

Vt ka munandi- ja munandimanusepõletik, munandiveenide varikooslaienemus, osteoporoos, peitmunandilisus, üleminekuiga.