kas keegi oskaks nõu anda. nimelt olen kogu aegn.ö. sisemiselt pinges või selline tunne on, et mõistusega teen end rahulikuks aga tegelikkuses see kogu aeg keeb. See ei ole selline, et oleksin vihane aga mingi nagu üleliigne energia on see, mis välja tahab tulla aga ei saa kuidagi viisi (söön, jalutan, liigun, magan kõikenormaalselt, eraelu korras). Kui tööl tegemist, siis nagu iseenesest tekib selline tunne, et kõike peaksin kohe, kiiresti ja ühel ajal ära tegema. Kohvi joomist piiran 2 tassihga päevas ja seda ka lahja ja piimaga aga ikkagi. Samas mingit sellist jõudu ka ei ole, et õhtul hiljewm veel joosta või trennis käia (nimelt käin koolis ka peale tööd)...Loen kilpnäärmest, loen stressist ja maoülihappelisusest...aga lõplikult ei saa selgust ikka ise.

Kas leebeid raviteesid oled proovinud ?
Õhtul enne magama jäämist.

marge-otsi d.r Jüri Enneti raamat ;väljavalitu,;ehk aitab?loed liiga palju ja sisendad endale paratamatult haigusi.seda pole vaja.ära tee seda,mis on veelgi keerulisemaks.ja vee.Proovi ravimit Lexotanil-muidugi arstiga pea enne kindlasti nõu.

Leia see jõud üles ja mine trenni. Tegelikult on füüsilise liigutamise jüud üks hoopis teistmoodi jõud. Sa võid töö- ja koolipäeva lõpuks rampväsinud olla, kuid see on tõenäoliselt vaimne väsimus. Füüsiliselt pole Sa ju midagi erilist teinud.
Ma ka päris sageli tunnen, et nüüd kohe lendab kaas pealt ära. vaatamata vaimsele väsimusele lähen teen ühe kaheksa kilomeetrise ringi ning pärast teevad endorfiinid oma töö.

Radza-Budhi jooga koos vastavate meditatsioonidega aitab seda välistada. Muututakse täiesti apaatseks väliste faktorite suhtes...