Eestis haigestub iga kolmas mees ja iga viies naine oma elu jooksul vähki

Vähki sureb igal aastal üle viie korra rohkem inimesi, kui Eestis elanikke ehk 7,6 miljonit inimest. Vähidiagnoosi saab igal aastal 12,7 miljonit inimest ning see arv on pidevalt tõusuteel.

Vähk on haigus, mille puhul ei ole võimalik nimetada ühte kindlat põhjustavat tegurit. Küll on aga teada, et praktiliselt kaks vähijuhtu kolmest on seotud tubaka ja väärtoitumisega. Vähki on aga võimalik ennetada toitudes täisväärtuslikult ning tasakaalustatult ja järgides tervisliku eluviisi reegleid. 

Eestis on kümne aasta jooksul vähijuhtude arv tõusnud aastas 17%. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul võib vähisurmade arv aastaks 2030 ulatuda 12 miljonini. Vähiliikidest põhjustavad kõige enam surmasid kopsuvähk, rinnavähk, soole- ja maovähk. 

Sellest, kuidas ära hoida või oluliselt vähi tekke riski vähendada, rääkis saates Tohter Olaf Eesti Vähiliidu nõukogu esimees ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog-ülemarst doktor Vahur Valvere.

Dr. Vahur Valvere sõnul arvatakse tavaliselt, et vähk on pärilik haigus, ehkki pärilikkust võib põhjuseks tuua vaid kuni 10% juhtudest. 30% kuni 40% juhtudel on tekkepõhjuseks siiski suitsetamine, alkoholi väärkohtlemine ja madal füüsiline aktiivsus.

Iga inimese vähk on erinev ja suures plaanis võib leida pea 100 erinevat vähivormi. Rääkides vähi ennetamisest, saab eelkõige välja tuua neid, mis on silmaga või käega avastatavad – nahavähk, suukoopavähk, rinnavähk, emakakaelavähk ja päraku piirkonna kasvaja. Teatud vähivormide avastamiseks on vaja sageli keerulisemaid vahendeid, nagu kompuuteruuringut. Nendeks on näiteks seedetraktikasvaja, mao- ja soolevähk.

Suitsetamine on umbes 30% vähisurmade põhjuseks. Aktiivne suitsetamine tõstab paarkümmend korda kopsuvähi tekke riski. Ohtlik on nii passiivne suitsetamine, kui nikotiinivaba tubaka kasutamine. Need ei põhjusta küll kopsuvähki, kuid võivad olla suukoopa või huulevähi tekke põhjuseks.