Number üks surma põhjus Eestis: südame-ja veresoonkonnahaigused

Inimene on täpselt nii vana, kui vanad on tema süda ja veresooned, kinnitas südamearst Margus Viigimaa. Kuidas aidata oma kehal end pikalt teenida?

Põhja-Eesti Regionaalhaigla südametervise kabineti ülemarst dr. Margus Viigimaa sõnul sõltub just arterite seisundist see, kui vanaks inimesed elavad, kas tekivad südame-, aju- ja neeruhaigused.

Kui kolesterooli tase, vererõhk või veresuhkur on kõrged, on veresoonte ummistumine samuti kiirenenud. Samuti on oluline see, et veresooned oskaksid iseseisvalt lõõgastuda ja kokku tõmbuda – kui teeme kehalisi harjutusi liiga vähe, siis veresooned vananevad kiiremini.

Rasvatriibud võivad veresoontesse hakata tekkima juba teismeeas, kuid see pole ohtlik. Eluohtlik on olukord siis, kui lupjumine on ulatunud kaugele ja tekib tromb – tekib veresoone sulgus.

Kolm peamist veresoonte kahjustajat on kolesterool, kõrge vererõhk ja suitsetamine. Kolesterool on vajalik, kuid kui seda on liiga palju, hakkab see kahjustama veresoonte seinu.

Kolesterooli on soovitav hakata mõõtma täiskasvanuks saades, tehes seda iga viie aasta järel, soovitas proviisor Aime Teder. Alates 40. eluaastast on soovitav kolesterooli mõõta iga kolme aasta järel.  Kui perekonnas on südame- ja veresoonkonnahaigusi, diabeet, suitsetatakse, siis peaks kolesterooli sagedamini mõõta, soovitas proviisor.