Marko lugu: imeline paranemine insuldist (1)

Igal aastal tabab insult Eestis ligi 5000 inimest. Veerand haigestunutest on alal 50-aastased. Üks õnnelikest, kes on insuldi üle elanud ja suutnud tavapärase elurütmi juurde naasta, on Marko, kes rääkis saates oma loo.

Marko Mättiku, Eesti ja Baltimaade  rallikrossi meistri elu pöörati kolm aastat tagasi pea peale.

Tema lugu sai alguse ühel ilusal päikeselisel päeval,  kui Marko hoiatusteta poole sõna pealt kokku vajus. Taibates, et asi pole õige, kutsus ta naine kohe kiirabi, kes omakorda kasutas reanimobiili. „Kuus tundi peale haiglasse jõudmist öeldi mulle, et ta on raskes seisus ja langenud koomasse,“ meenutas Marko naine Marit.

Marko jäi koomasse kaheks nädalaks. Peale ajuoperatsiooni nakatus mees raskesse kopsupõletikku.

„Ma ei saanud, miks ma haiglas olen. Kodus ootasid mind rase naine ja väike tütar, tahtsin nende juurde,“ meenutab Marko.

Kuu aega haiglas andis  uue elu, kinnitab Marko. „Hakkasime lapsega lauamänge mängima, sellest oli abi. Üks sõber võttis kohustuseks minuga hakata ujumas käima,“ rääkis Marko paranemisprotsessist.

„Sain suitsetamisest lahti ja tööpäevad on lühemad. Proovin vaadata, mida ma söön,“ rääkis Marko sellest, mis peale haigust on tema elus teisiti. Nüüdseks on Markol läbitud ka taastusravi ning meest võib taas kohata rallit sõitmas.

Insult on ära hoitav!

Neuroloog dr. Siim Schneideri sõnul vajab aju  toimimiseks hapnikku ning toitaineid. „Kui verevarustuse häire tõttu mingi osa ajust ei saa piisaval hulgal hapnikku ega  toitaineid, siis rakud kärbuvad ning see põhjustab tunnused, mida tunneme insuldi sümptomitena. Verevarustuse häire võib tekkida nii trombist veresoones või viimase lõhkemisest,“ rääkis Scheider sellest, mis on üldse insult. Ajurakud on hapniku ja toitainete näljale väga tundlikud ning kärbuvad kiiresti, rääkis ta.

Oluline on meeles pidada, et insult tekib äkki. Iseloomulik tunnus on see, et  inimene ei suuda naeratada, nägu vajub viltu. Samuti ei suudeta puudutada oma nina – tekivad koordinatsiooni häired ning nõrkus kätes. Kõne võib saada takistatud - diktsiooni annab võrrelda kuuma suus oleva kartuliga või inimene ei mõista ega saa aru, mida talle räägitakse ning ka tema ise ei ole suuteline sõnu korrektselt välja ütlema.

Insulti on võimalik mingil määral ennetada, kui järgida tervislikku eluviisi. Insuldi riski suurendavad suitsetamine, liigne alkohol, liigne kehakaal, ebatervislik toitumine ning liiga väike kehaline aktiivsus.

Kolmandik inimesi sureb kuujooksul pärast insulti. Teisel kolmandikul jääb insuldist alles oluline defitsiit – halvatus või meeleolu häire, midagi sellist, mis takistab tavapärasesse ellu tagasipöördumist. Ülejäänud insuldist väljunutel õnnestub jätkata tavapärast elu, kuid kui on insult juba olnud, siis peab elustiili muutus kestma kogu ülejäänud elu.