Uuring: peavalu võib tekitada ka serotoniini sündroom
Serotoniini sündroom (SS) on ravimitest indutseeritud erinevate kliiniliste avalduste kompleks, mis on tingitud serotoniini üleküllusest kesknärvisüsteemis. Uus uuring leiab, et sündroomist võib märku anda ka peavalu.
Enamasti avaldub SS tundide jooksul peale esmast kokkupuudet serotoniinergilise ravimiga ning klassikaliseks avalduseks peetakse järgmist triaadi: neuromuskulaarne hüperaktiivsus, autonoomne hüperaktiivsus ja teadvusehäired. Kui „klassikaline“ SS avaldus on arstkonna seas tuntud kui ravi tõsine ja potentsiaalselt eluohtlik komplikatsioon, siis sündroomi kergemaid kliinilisi avaldusi sageli ei diagnoosita. Tihti kergeteks peetavaid sümptomeid nagu treemor, kõhulahtisus või kõrgenenud vererõhk, on sündroomi avaldumisvormide juures süstemaatiliselt kirjeldatud küll juba vähemalt kümmekond aastat. SS-ga neid siiski sageli ei seostata. Lisaks võib olla sündroomi avaldumise aeg prolongeeritud – nii alaäge kui krooniline. Sellistel juhtudel võib sündroomi äratundmine olla raskendatud. Aladiagnoosimine ja õigeaegne mittesekkumine raviskeemi võib disponeerida patsiente potentsiaalselt eluohtlikele tüsistustele. Ajakirja Cephalalgia 2014. aasta veebruarinumbris avaldati haigusjuhtude kogum, mis toob välja veel ühe SS sümptomi – peavalu (1). Seni on peavalu kõikidest senistest SS diagnostilistest kriteeriumitest välja jäänud. Peavalu võib SS korral olla koguni juhtiv kaebus. Olukorra teeb raskemaks asjaolu, et sageli kasutatakse efektiivselt serotoniinergilist ravi just sagedaste ja krooniliste peavalude profülaktilisel ravil. Peavalu süvenemine või muu iseloomuga peavalu teke peale serotoniinergilise ravi alustamist peab olema alarmeeriv tunnus, mille põhjuslikud seosed alustatud raviga vajavad põhjalikku analüüsimist. Seos on seda tõenäolisem, mida enam tekib teisi SS-le viitavaid sümptomeid peale ravi alustamist. Näiteks on erinevate autorite poolt süstematiseeritud ja väljapakutud kriteeriumides välja toodud kloonused, hüperrefleksia, treemor, tõusnud higistamine, agiteeritus, hüpertermia, lihasrigiidsus ning pupilli muutused. Kirjandus: