Migreen

Migreen on üks kroonilise peavalu alaliike, mille all kannatab erinevate uuringute andmetel umbes 10% elanikkonnast.

Eriti sageli kannatavad migreenihoogude all naised (umbes 3 korda sagedamini kui mehed) vanuses 18-40 aastat.

Migreen esineb peavaluhoogudena, mis võivad kesta mõnest tunnist mitme päevani. Küllaltki sageli võib valu olla väga tugeva ja piinava iseloomuga, mis pärsib täielikult igapäevase tegevuse. Tihti lisanduvad sellele veel tugev iiveldus või isegi oksendamine. Samuti täheldavad paljud patsiendid, et väiksemgi müra või päevavalgus on migreenihoo ajal muutunud väljakannatamatuks.

Migreen ei ole psüühikahäire ega ka haigus, vaid periooditi esinev häire. See ei ole välja ravitav, kuid temaga on võimalik hästi "toime tulla"!

Seega ei ole migreen lihtsalt peavalu, vaid keeruline, paljuski veel segase tekkega, neuroloogiline häire. Õnneks on tänaseks välja töötatud uued spetsiifilised ravimid, mis on tõeliselt efektiivsed migreenihoogude kiireks leevendamiseks.

Et teada saada, kas Sinu peavalude põhjuseks võib olla migreen, tee lihtne test (6 küsimust)

Migreenihooge iseloomustab:

• tugev valu enamasti pea ühel poolel, mis kestab mõnest tunnist kuni 3 päevani
• peavalu on pulseeriva iseloomuga
• kehalise pingutuse korral muutub valu tugevamaks (näiteks trepist üles minek)

Lisaks peavalule kaasneb migreeniga tavaliselt mõni alltoodud sümptomitest ehk haigustunnustest:
• iiveldus ja/või oksendamine
• valgus- ja/või müratundlikkus

Migreenihoogudele võivad vahetult eelneda erinevad tundmused (sagedamini mitmesugused nägemishäired), mida nimetatakse migreeni auraks. See annab mõnele inimesele märku peatselt algavast migreenihoost.

Paljud migreeni all kannatajad on leidnud, et on teatud kindlad tegurid või toimingud, mis kutsuvad neil esile migreenihoo. Need on igal inimesel erinevad ja neid nimetatakse vallandavateks faktoriteks. Nende vältimisel õnnestub sageli vältida ka peavalu.

Allikas. Eesti Peavalu Selts