Noorte vaimne tervis: millal on põhjust päriselt muret tunda?

Kõik me loodetavasti mäletame, et lapsed käituvad täiskasvanute silmis vahel mõistetamatult ja tiinekad tunduvad tujukad. Kuidas aga aru saada, millal on tegemist ealise iseärasusega ning millal on põhjust päriselt muret tunda? Confido Tartu Raatuse kliiniku Vaimse Tervise Keskuse juht Mari-Liis Mägi jutust selgub, et ega asjad olegi nii ühesed: „Märgid, et laps vajab abi, võivad olla väga erinevaid. Näiteks võib laps olla ärev, kooli suhtes tõrges või lihtsalt kurvameelne. Või kurdab ta kõhu- või peavalude või hoopis iivelduse üle, kuigi meditsiinilist põhjendust neile muredele leiduda ei õnnestu.“

On ka nähtavamaid põhjuseid, mille korral abi otsida. Näiteks tasuks vaimse tervise spetsialisti poole pöörduda, kui last koolis kiusatakse, tal on kohanemisraskused, probleemid söömisega. Või kui laps on hüperaktiivne või ei suuda oma tugevate tunnetega toime tulla. Teinekord mõjub lapsele traumeerivalt mõni sündmus, nagu vanemete lahkuminek või hoopis õe või venna sünd. Väga suur ohumärk on see, kui laps väljendab soovi end kahjustada või jagab suitsiidimõtteid.

Confido Tartu Vaimse Tervise Keskuses on võimalik kõiki neid muresid lahendada. „Lisaks saab keskusest abi, kui vanemad kahtlustavad, et laps vajab medikamentoosset ravi või pole nad senises ravikäsitluses kindlad. Keskusesse võib tulla tuvastama puude raskusastet või kinnitama diagnoosi vajalike teenuste saamiseks, aga ka siis, kui vanemad kahtlustavad lapsel mõnda raskemat psüühikahäiret, mis väga oluliselt segab lapse igapäevast toimetulekut,“ selgitab Mari-Liis Mägi.

Mägi sõnul saab tänapäeval suuremat osa psüühikahäiretest edukalt ravida või oluliselt leevendada: „Minu jaoks on kriitiliselt oluline hindamise ja sekkumise tõenduspõhisus ning probleemi põhjalik väljaselgitamine, et pakkuda asjakohast abi.“ Nii on tal kogemus kõige erinevamate vaimsete muredega inimeste abistamisel. Tartu meeskonda kuuluvad lisaks vaimse tervise õde, kolm täiskasvanute psühhiaatrit ning kaks laste- ja noorukite psühhiaatrit. Patsiente võtavad vastu ka kaks kliinilist psühholoogi, sealhulgas neuropsühholoogi pädevusega klinitsist ja lastepsühholoog, kes hetkel omandab kliinilise psühholoogi kutset.

Kliinilise psühholoogi poole võib pöörduda järgmiste muredega: ärevus, koolitõrge, koolikiusamine, kurvameelsus, kohanemisraskused, söömisprobleemid, hüperaktiivsus, raskused eakaaslastega suhtlemisel, raskused tugevate tunnetega toimetulemisel, käitumisprobleemid, sageli esinevad füüsilised kaebused (nt iiveldus, kõhu- ja peavalud), millele pole leitud meditsiinilist seletust, traumaatiliste sündmustega seotud probleemid, pereprobleemid (nt vanemate lahkuminek või uue lapse perre lisandumisega kaasnevad raskused).

Lastepsühhiaatri poole võiks aga pöörduda siis, kui lapsel või noorukil on igapäevane elu märkimisväärselt häiritud või on häirumine toimunud lühikese aja vältel. Samuti tasub tulla siis, kui lapse meeleolu on alanenud või esineb ärevust, enesekahjustamist ja enesetapumõtteid või muud kahjustavat agressiivset käitumist. Lastepsühhiaater on õige spetsialist ka siis, kui on küsimusi medikamentoosse ravi kohta või kui on vaja tuvastada lapse puude raskusaste, kinnitada kliiniline diagnoos teatud teenuste saamiseks või kui kahtlustatakse, et lapsel esineb mõni raskelt väljendunud psüühikahäire.