Sõltuvuspsühholoog: peamised vead, mis takistavad omapäi sõltuvusest vabanemist

Sõltuvuspsühholoog: peamised vead, mis takistavad omapäi sõltuvusest vabanemist Alkoholitarbimine võib minna üle piiri ja kujuneda sõltuvuseks.
Allikas: Andriy Popov

Motivatsioon, tahtejõud ja distsipliin on kindlasti olulised märksõnad, mida peame käsitlema, kui käsitleme sõltuvust, kuid väga vale on väita, et sõltuvushäirega inimene on nõrga motivatsiooni või tahtejõuga,” ütleb Confido sõltuvuspsühholoog Lauri Pihkva ja lisab, et on mitmeid näiteid sõltuvuse küüsi jäänud tippsportlastest või muul alal väga edukatest inimestest, kelle puhul vähest distsipliini või tahtejõu nõrkust kahtlustada ei saa. 

Miks on sõltuvusest raske vabaneda? 

Kui raske, see sõltub probleemi ulatusest. Sõltuvus ei ole must-valge-on-ei-ole-seisund, vaid seda peab vaatama ja hindama skaalal, mis algab vähese riskiga tarvitamisest, sealt edasi tuleb ohustav tarvitamine ning sealt veel edasi algab juba sõltuvus (mõõdukast raskeni). Sõltuvuskäitumine kipub aja jooksul süvenema. Seega, mida varem see areng luubi alla ja enda kontrolli alla võtta, seda parem. 

Täielikult tarbimise lõpetamine ei ole mõnedel juhtudel saavutatav, kuid kui inimese tarvitamine väheneb, on see juba oluline ravitulemus ning omab positiivset mõju tervisele ja elukvaliteedile. Küll aga jätavad inimesed tihtipeale seetõttu pöördumata, et ei ole valmis kohe täielikult tarvitamist lõpetama. Neile sobiks alustada alkoholi tarbimise vähendamisest kuni selgub, kas see ongi piisav muutus, või tuleb minna täiskarskluse teed. Ei ole harvad juhused, kus inimene on alkoholi tarvitamist vähendama asudes leidnud, et tema jaoks on mõistlikum ja igas mõttes parem tarvitamine täielikult lõpetada. 

Sõltuvus kujuneb mitu aastat ja selle aja jooksul leiab ta oma koha inimese mõtlemis- ja käitumisviisides, isegi uskumustes. Kuna need asjad on toimunud pika aja jooksul, siis võtab aega ka muutus. Sõltuvusega peab tegelema süsteemselt, st mitte ainult konkreetsest sõltuvuskäitumisest loobuma või seda kuidagi muutma. Sõltuvus mõjutab ja muudab kogu inimese elu ning seetõttu eeldab ka sõltuvusest loobumine jälle oma elu muutmist mitmes aspektis – suhetes, vaba aja veetmise- ja lõõgastusharjumustes jne. 

Lisaks on päris suur tõenäosus, et sõltuvushäirega inimestel esineb mingi kaasuv häire. Näiteks kui inimene on hakanud alkoholiga „ravima“ depressiooni. Sellisel juhul, lõpetades alkoholi tarvitamise, jääb järele depressioon, mis on väga demotiveeriv. Depressioon on siiski ravitav häire ning pärast alkoholi tarvitamise vähendamist ning depressiooni ravimist tunneb inimene end oluliselt paremini ning tuleb igapäevaelu probleemide ja pingetega paremini toime.

Vähemalt üks psüühikahäire esineb 37%-l alkoholi kuritarvitajatest ja 53%-l uimastite kuritarvitajatest. Vaimse tervise häired esinevad 74%-l inimestest, kes otsivad abi uimastiprobleemi tõttu, ja 85%-l inimestest, kes otsivad abi alkoholiprobleemi tõttu.

Ärevushäired ja depressioon on sagedasemad kaasuvad psüühikahäired kaksikdiagnoosiga patsientidel. Sõltuvusravis tuleb ka neid asju arvestada ja adresseerida, muidu jääb see töö väga poolikuks ja isegi kui õnnestub saavutada kainus, siis püsima see ei jää. 

Mis on sõltuvus? 

Näiteks alkoholi tarvitamise häiret diagnoositakse kindlate tunnuste alusel. Kokku on loetletud 11 tunnust, millest vähemalt kahe esinemisel viimase 12 kuu vältel saame rääkida psüühikahäirest:

  • alkoholi kasutatakse sageli suurtes kogustes või kauem, kui oli algselt planeeritud;
  • pidev soov või ebaedukad katsed vähendada või kontrollida alkoholi kasutamist;
  • arvestatav osa ajast kulutatakse tegevustele, mis on vajalikud alkoholi hankimiseks, kasutamiseks või kasutamisest taastumiseks;
  • esineb iha või tugev soov või tung kasutada alkoholi;
  • korduv alkoholi kasutamine, mille tulemusena ebaõnnestuvad olulised kohustused tööl, koolis ja kodus;
  • alkoholi kasutamine jätkub vaatamata pidevatele või korduvatele sotsiaalsetele või inimestevahelistele probleemidele, mida alkoholi mõju esile kutsub või tugevdab;
  • alkoholi kasutamise tõttu loobutakse olulistest sotsiaalsetest, tööalastest või vaba aja tegevustest või neid vähendatakse;
  • korduv alkoholi kasutamine olukordades, kus see põhjustab füüsilist ohtu;
  • alkoholi kasutamist jätkatakse vaatamata teadmisele püsiva või korduva alkoholi poolt põhjustatud või alkoholi toimel ägenenud füüsilise või psühholoogilise probleemi olemasolust;
  • esineb tolerantsus (efekti saavutamiseks peab suurendama koguseid või ei anna sama kogus enam sama efekti);
  • esineb võõrutusseisund – kas alkoholivõõrutussündroomi näol või võõrutusnähtusid leevendatakse alkoholi vms (nt bensodiaspiini) abil.

Kui keegi kahtleb, kas tema alkoholitarvitamise harjumus võib juba ületada väikse riski piiri, siis soovitan teha AUDIT-testi näiteks aadressil https://alkoinfo.ee/et/kas-vahendada/kas-sul-on-probleem/audit-test/. Erinevate sõltuvuste kohta saab lisainfot ka TASUTA sõltuvusravi infotunnist.

Mõned levinud „vead“, mida teevad inimesed, kes püüavad ainult oma jõu ja nõuga vabaneda sõltuvusest

  • Kiirustamine. Tehakse n-ö kampaania korras (tänapäeval on moes igasugused challenge’id) mingi pingutus. Algul on raske, aga tugeva motivatsiooniga saadakse esialgsest raskusest üle. Ja kohe, kui tundub, et hakkab kergem, siis kaob valvsus. Tekib tunne, et väga hea, ongi tehtud. Tegelikult läheb ikka päris kaua aega, et piisavalt head ja püsivat stabiilsust saavutada. Mina soovitan sihipärase muutuse elluviimiseks varuda minimaalselt kuus kuud. See ei tähenda, et kuus kuud peab hommikust õhtuni tegelema sõltuvusega, aga see peaks olema meeles ja fookuses. Ja selle aja jooksul tuleb teha õigeid asju (vt esimeses lõigus „süsteemne positiivne elumuutus, mitte ainult kainuse säilitamine“).
  • Ainult vältimismotivatsiooni abil tegutsemine. Sageli lõpetavad inimesed joomise mingi negatiivse kogemuse pinnalt – juhtub midagi, mis toob teravalt esile vajaduse muutuseks. Elu tuleb ja n-ö raputab inimest. Tekib hirm alkoholikahjude ees. Hirm on tugev motivaator, aga hirm ei ole ajas püsiv. Kui taandub hirm, siis taandub ka motivatsioon. Pikemas plaanis ei ole niikuinii hea strateegia püüda hoida alal piisavat hirmu, mis aitaks püsida kaine. Üks siiani üsna levinud meetod hirmu ja vältimismotivatsiooni abil oma sõltuvust kontrollida on „ampulli“ kasutamine. Lastakse panna omale naha alla kapsel ravimiga, mis keelab alkoholi tarvitamise, ja siis hoidutakse mürgistuse saamise hirmus alkoholist. Aga sellisel viisil kaine püsimine elu automaatselt paremaks ei tee. Vajalik on leida ja hoida fookuses ka positiivset saavutusmotivatsiooni – leida vastus küsimusele, mida head ja inspireerivat selle kainusega peale hakata?
  • Ainult oma tahtejõule lootmine. Tahtejõud on hea ja vajalik asi, aga see veab alt ka tugevamaid. Me kõik oleme kogenud, et mõnel päeval on lihtne teha kõike, mida oleme lubanud ja planeerinud, ja teisel päeval on see väga raske või sootuks võimatu. Oluline on luua omale positiivseid eesmärke toetav keskkond. Vajadusel saab kasutada ka alkoholitungi maandavaid ravimeid. NB! Ravimid ei võta küll ära sõltuvust, kuid teevad lihtsamaks eesmärgi saavutamise. 

Kas sõltuvusest on võimalik täielikult vabaneda?

Mulle üldse ei meeldi see levinud seisukoht, et kes kord on sõltlane, siis see peabki end elu lõpuni sõltlasena defineerima. See on minu jaoks hästi ebaloogiline – miks hoida (piltlikult öeldes) jalga kuskil ukse vahel, millest tahaks tegelikult eemalduda? 

Sõltuvusravis räägime pigem stabiilsuse saavutamisest. NB! See ei tähenda, et oled surematu ja kuulikindel ning ükski sõltuvus sulle enam külge ei hakka, vaid see tähendab, et mitte-tarvitamine (või madala riski piires tarvitamine) on nüüd sinu normaalne elu, mille nimel ei pea eraldi pingutama või kuidagi eriliselt ettevaatlik olema. Loomulikult, kui inimene hakkab uuesti regulaarselt alkoholi tarvitama, siis läheb ta samasse ringi tagasi.

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada