Uni - tugeva tervise salarelv

Uni - tugeva tervise salarelv

Tervis on meie kõige kallim vara. Teame hästi, et on oluline võtta vitamiine, toituda mitmekülgselt ja liikuda vähemalt 10 000 sammu päevas. On aga veel üks oluline tegur, mis aitab meil püsida tervena. Mis tugevdab immuunsussüsteemi ja aitab organismil võidelda viirushaiguste vastu. Hoiab vaimu värske, alandab stressitaset ja aitab meil taastuta füüsilisest koormusest. Nii personaaltreenerid, füsioterapeudid kui neuroteadlased kinnitavad, et uni on kehale esmatähtis nii treeningutest taastumisel kui ka näiteks haigustega võitlemisel esmatähtis.

„Treeningute käigus kahjustame oma keha ja pärast koormust hakkab organism ennast taas üles ehitama. Organismil on uskumatu võime ennast ise parandada ja kõige efektiivsemalt toimub see just magades,“ kinnitab personaaltreener ja füsioterapeut Martin Kiho.

Mis toimub kehaga magades?

Une puhul on oluline nii kvaliteet kui ka kvantiteet. Une funktsioon seisneb kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamises. Organism kasutab uneaega ka kasvuhormooni eritamiseks. Sellega stimuleerib keha kasvu, reguleerib valgusünteesi luudes, lihastes ja kõhredes.

„Treenimise seisukohalt suureneb vigastuste oht. Pikemas perspektiivis suureneb südamehaiguste risk ning alaneb immuunsussüsteemi võimekus, väheneb õppimisvõime ning võib esineda kaalutõusu,“ lisab Kiho. Ka neuroteadlane Jaan Aru on nentinud, et kui tahate parandada oma vaimset ja füüsilist vormi, siis parandage oma und ning kui tahate parandada oma lapse käitumist ja hakkamasaamist koolis, siis parandage tema und. Kui me ei maga piisavalt, langeb nii füüsiline kui vaimne sooritusvõime. Väheneb reaktsioonikiirus – suur unevõlg autoroolis võib olla eluohtlik nii juhile kui teistele liiklejatele. Unepuudusest võivad tekkida ka stress ja peavalud.

Milline on soovituslik uneaeg?

Mida suuremaid nõudmisi kehale esitatakse, seda suurem on unevajadus. Üldine arvamus on, et täiskasvanud inimene peaks öösel magama 7-8 tundi. Unevajadus on suurem lastel, teismelistel ja sportlastel – nende ööpäevane unevajadus on 9-11 tundi, väikelastel suisa 10-12 tundi. USA Stanfordi ülikoolis korvpalluritega tehtud uuringus paluti mängijatel 5-7 nädalase perioodi jooksul magada 10 tundi ööpäevas. Selle tulemusena olid mängijad kiiremad, vabavisete tabavus paranes 9% ning kolmepunkti tabavus paranes 9,2%. Lisaks alanes nende stressitase. Et kõik see muutuspelgalt une arvelt, on muljetavaldav!

Üks unevaeguse tunnuseid on see, kui magad vähem kui 8 tundi päevas ning jääd hetkega magama kui pea patja puudutab. Paremat väljapuhkamist soodustab magamisase, mis toetab lülisammast – madrats ei peaks vajuma sinu kehakaalu all lohku. Samas pole vajalik aga ka see, et ase oleks ebamugavalt kõva. Et meie elu ja vajadused on ajas muutuvad, võib täheldada ka teistsuguseid vajadusi magamisaseme suhtes. Nii tasuks perioodidel, mil kaalutõus on kiire ja märkimisväärne, kaaluda madratsi väljavahetamist lülisammast paremini toetava mudeli vastu – näiteks vaevlevad lapseootel lapseootel naised tihti alaseljavalude küüsis, sest madrats ei toeta neid une ajal enam piisavalt, samas kui koormus kehale on suurenenud.

Kindlasti on hea une saladus ka piisav füüsiline koormus. Liikumine ja värske õhk väsitavad keha ja aitavad lõõgastada aju. Niisiis – tehke julgelt oma 10 000 sammu päevas täis, magage hästi ja olge terved!

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada