Kuidas toetada emasid raseduse ajal ja pärast sünnitust

Öeldakse, et naised on eluallikad. Kuid nad saavad armastust ja hoolt jagada ainult siis, kui nende endi vajadused on täidetud. Eesti naised on kanged ja teavad, et saavad üksi hakkama. Kas sellepärast on aga tingimata vaja kõigega ise hakkama saada ja hambad ristis kannatada, kui on olemas lahendused oma „tassi“ täis hoidmiseks?

Sünnitusjärgne nn baby blues on väga tavaline nähtus. Sellega kaasnevad meeleolude vaheldumine, nutmine, kurbus või tavapärasest kergemini ärritumine ning unehäired. Need kõik on tuttavad suuremale osale äsja emaks saanud naistest. Põlisrahvaste traditsioonides on sünnitusjärgne aeg ning seal sees olevad erinevad massaažid, sidused, vannitamised, muud rituaalid, tseremooniad ning ka beebihooldus olnud väga olulisel kohal. Kõik need hoolitsused annavad kehale ja meelele märku, et sünnitus on läbi ning pingest võib lahti lasta. Koos sellise toetusega hakkab keha end kiiremini tervendama ja kaasneb ka emotsionaalne heaolu – harmoonia ja tasakaal iseendas.

Kuidas kodus teadlikult toetavat keskkonda luua?

Kõigil emadel on vaja tuge ja abi. Emaduse ja emade toetamine tähendab emade abistamist ja toetamist nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt. Selleks ongi olemas doula.

Uue ilmakodanikuga kohanemine on kogu perele uus olukord ning samas parim aeg uue elukorralduse loomiseks selliselt, et kõik pereliikmed oleksid hoitud. „Kodus võiks töötada sisse elementaarsed tervislikud harjumused, nagu regulaarne söömine, liikumine, uni, aeg lõõgastumiseks. Kõige uue keerises võiks planeerida ka emale lõõgastumise aja koos nt doula või massööriga,“ kirjeldab doula Triinu Spriit. „Lähedased ja teised taustajõud võivad olla väga suureks abiks, et kohanemise aega kergemaks muuta. Oluline on ka imetamisnõustaja külastus, kes samuti värsket ema toetab, “ lisab ta. Ka Eestis on üha rohkem sünni- ja peretoetajaid, raseduskriisinõustajaid, imetamisnõustajaid, naistele spetsialiseerunud füsioterapeute ja kiropraktikuid, treenereid, rida veel erinevaid terapeute- kõik, kes töötavad naistega ning räägivad igapäevaselt naistest ja emadusest, paarisuhetest lastega elus. Meil on palju võimalusi toetusteks.

Toetada ja suunata tuleks ka isasid, kes kohanevad samamoodi uue rolliga. „Soovitan kogu tugivõrgustiku alates sugulastest kuni spetsialistideni juba beebiootuse ajal läbi mõelda ja esialgseid kokkuleppeid teha,“ ütleb Spriit.

Kellele doula mõeldud on?

Kõigil emadel on vaja tuge ja abi. Doulalt saavad tuge nii lapseootel naised, olgu nad siis esimest või mitmendat korda lapseootel, kui ka värskelt sünnitanud emad. Toetust vajavad ka väikelaste emad. „Tihti arvatakse, et kui väikelaps sõime läheb, on see emadele justkui suur vabanemine. Tegelikult on neil endistviisi tuge vaja, sest oma võsukese võõraste kätte usaldamine, on omaette väljakutse, eriti kui seni oldi kogu aeg ja kõiges lapsega ninapidi koos. See pole lihtne periood ja nõuab emadelt palju eneseületusi, lahtilaskmisoskust,“ selgitab Spriit. Unustada ei tohi ka neid emasid, kes on lapse kas ootuse ajal või pärast sündi kaotanud. Nemad vajavad väga abi ja tuge.

Lapse kandmine, sünnitamine ja sünnitusest taastumine on suur muutus nii füüsiliselt kui vaimselt. Füüsiliselt taastumiseks on oluline tunda end oma kehas hästi. „Eelnevalt oli juttu tervislikust rutiinist. Sellele lisaks on abiks massaaž lihaspingete leevendamiseks ja keha turgutamine erinevate hoolitsustega. Lihtsamad võimlemisharjutused õpetavad oma keha taas tunnetama, lihased saavad vajaliku koormuse ja rüht läheb paremaks ning seeläbi kiireneb ka sünnitusest taastumine. Kui naisel on tekkinud ükskõik mis mure, probleem või küsimus vaagnapõhjaga, erinevate valudega ja üldse sellist laadi muredega, mis eeldavad põhjalikumat läbivaatust, siis võiks esmalt võtta ühendust naistearsti ja naiste füsioterapeudiga ja siis ka nende spetsialistidega, kes on spetsialiseerunud just naise füüsilisele kehale. Hästi oluline on oma keha vundament taas õiges järjekorras tugevaks saada ja oma keha kuulata. Julgustan küsima! Kõikidele muredele on lahendused ja ükski mure ei ole tühine!“ kinnitab Spriit.

Märka ema, kes vajab abi

Kui ema jääb kõikide kohustustega üksi ja toeta, saab tema jaks mingil hetkel lihtsalt otsa või kui tal on olnud varasemalt stressirohke periood, mis on kandunud edasi, siis sümptomid võivad nn babay blues’ist veel edasi süveneda. Sellest võib kujuneda depressioon, mis kestab kauem kui mõni nädal ja see viib selleni, et emal on keeruline oma pisikese eest vajalikul määral hoolt kanda. Sünnitusjärgne depressioon võib mõjutada ema-lapse kiindumussuhte kujunemist ning selle kaudu ka beebi heaolu. Seetõttu tuleb sellele seisundile erilist tähelepanu pöörata.

Sünnitusjärgse depressiooni sümptomid on tavaliselt:

• energia ja huvipuudus,
• süütunne,
• väärtusetuse tunne,
• enda hooletusse jätmine,
• võimetus elust rõõmu tunda,
• huvipuudus oma beebi vastu,
• negatiivsed tunded beebi vastu või hirm talle viga teha,
• kõrge ärevuse tase,
• raskused keskendumisel,
• ärrituvus,
• unetus või oluliselt suurenenud unevajadus
• isutus.

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.