Millal tasub pöörduda toitumisnõustaja poole?

Millal tasub pöörduda toitumisnõustaja poole? Anneli Kõiv, Confido toitumisnõustaja ja coach Foto: Anna-Carina Vainola, @Carinagraafia
Allikas: Anna-Carina Vainola

„Tervisealane teave on inimestele üha kergemini kättesaadav ja rõõmustav on näha, et üha enam pöördutakse toitumisnõustaja juurde mitte enam sooviga kaalu langetada, vaid sooviga olla tervislikum ning oskuslikumalt oma keha toetada,“ tõdeb Confido toitumisnõustaja ja coach Anneli Kõiv. See on muidugi rõõmustav. Segadust võib ehk tekitada, et kui tervisealane info on laialt kättesaadav, miks ja milliste probleemidega siis ikkagi tasuks toitumisnõustajaga poole pöörduda.

Mida toitumisnõustaja teeb?

„Toitumisnõustajana aitan orienteeruda erinevate toitumissoovituste ja dieetide, kohati üksteisele vastukäivas infos,“ selgitab Anneli Kõiv. „Oluline on, et inimene leiaks endale sobiva ja tervisesõbraliku lähenemise. Aitan tal näha, millised valikud tema toidulaual viivad soovitud eesmärgini, olgu selleks siis menüü tasakaalustamine organismi ja tervise toetamiseks, kaalu alandamine või hoopis tõstmine,“ selgitab Kõiv. Erinevalt paljudest teistest toitumisnõustajatest on Anneli Kõivul ka toitumisoach’i  sertifikaat. See tähendab toitumisele ja sellega seonduvale lähenemist harjumuste kujundamise kaudu. „Loome kliendiga koos eesmärkide poole liikumise süsteemi: paneme paika sihid ja loome konkreetse plaani nende poole liikumiseks. Praktika on näidanud, et kui inimene oma igapäevaseid harjumusi ei muuda, ei tule ka pikemaajalisi tulemusi. Toitumisnõustaja ja coach’ina suunan inimest õppima, kuidas teha ise tervislikke valikuid igas olukorras, nii koduse söögilaua taga kui ka restoranis või reisil olles.“

„Nõustamisel analüüsime kliendi igapäevast menüüd. Selleks anname inimestele suunise enne nõustamisele tulemist toitumispäevikut pidada. See tähendab, et teatud perioodi vältel tuleks iga päev kirja panna kõik, mida päeva jooksul sööd ja jood, sh ka kõige pisemad ampsud. Kui aga päevikut ei ole jõudnud või osanud pidada, pole ka midagi hullu. Sel juhul arutame üheskoos kõik toidukorrad läbi ja üldise pildi saab nõustaja siiski kätte. Päeviku täitmine jääb siis järgmiseks kohtumiseks. Nõustamise eesmärk on analüüsida, mis on kliendi toidulaual hästi ning mis võiks olla paremini. Selgitan inimestele tervisliku ja tasakaalustatud toidulaua põhimõtteid. Vajadusel soovitan ka konkreetseid toiduaineid ja tooteid, mida valida või mida millegi vastu välja vahetada,“ lisab ta.

Peamine erinevus toitumisnõustajalt saadava ja internetis leiduva teabe vahel on, et toitumisnõustaja läheneb igale inimesele, tema soovidele, vajadustele, eesmärkidele ja terviseseisundile individuaalselt. Mis sobib ühele inimesele, ei pruugi tingimata sobida teisele. Seetõttu lähtub toitumisnõustaja sellest, mis inimese menüüs juba olemas on, ja planeerib menüüs muudatusi sellises tempos, millega tema poole pöördunud inimene nõus on, ja millega ta tunneb, et hõlpsasti hakkama saab. Paremate valikute poole liigutakse samm-sammult.

Missuguste muredega võib toitumisnõustaja abiks olla?

Toitumisnõustaja ei määra spetsiaalseid haiguspuhuseid dieete. Küll aga saab igapäevase toitumise korrigeerimisega organismi toetada paljude erinevate terviseprobleemide korral, nagu:

  • südame ja veresoonkonna haigused ning kõrgvererõhktõbi,
  • kõrge kolesteroolitase,
  • diabeet,
  • nõrk immuunsus,
  • erinevad nahaprobleemid (nt akne, ekseem),
  • luu- ja liigesprobleemid,
  • erinevad autoimmuunhaigused,
  • ärevushäired ja depressioon,
  • migreen,
  • rauapuudus (aneemia),
  • hormonaalsed probleemid,
  • erinevad seedekulgla probleemid.

Kaalulangetamise kohalt on inimestel Anneli Kõivu sõnul kõige raskem lasta lahti „vähem söömise“ mentaliteedist. „See „söö vähem, treeni rohkem“ mõtteviis on väga juurdunud. Teatud juhtudel on ka see õige, kuid kui inimene on suures energiadefitsiidis ja sellele lisaks veel stressis sellest, et kaal ei lange, kuigi ta peaaegu nälgib, siis ei ole tervislik kaalulangetamine mitte kuidagi võimalik. Tihti tuleb õpetada inimesi hoopis uuesti sööma,“ selgitab Kõiv.

Paljud terviseprobleemid on lahendatavad ka hoopis sellega, et toitumisnõustaja õpetab inimesi oma keha aistinguid märkama. Kui inimesed on taasloonud kontakti oma kehaga, oskavad märgata oma enesetunnet ja luua seoseid, siis on võimalik ka probleemi põhjusele jälile saada. „Tihti tekib murele juba siis leevendus, sest osa stressist kaob, kui inimene tunneb, et tal on mingi võimalus protsessi juhtida,“ kinnitab Kõiv. „Vahel on lihtsalt vaja tegeleda hoopis stressi maandamisega, teinekord piisab, kui aidata inimestel kuskilt alustada.“

Kindlasti ei asenda tervislik toitumine arsti määratud ravi, ent tõsiseid terviseprobleeme saab sellega ennetada küll. Kui oma toitumine ja liikumine aegsasti korda saada, võib õnnestuda end haiguse süvenemisest ja seega ka ravimite võtmisest säästa.

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada