Põhjus, miks India naised eemaldavad oma emakad

Foto: Shutterstock

Menstruatsioon on Indias ammusest ajast tabu ja menstrueerivaid naisi peetakse rõvedateks. Seetõttu heidetakse nad sotsiaalsetest ja usulistest üritustest kõrvale. Linnas elavad haritud naised võitlevad nende arvamuste levitamise vastu.

«India problemaatiline suhe menstruatsiooniga aga jätkub,» vahendab BBC ajakirjanik Geeta Pandey. Suur hulk vaeseid ja harimata naisi teevad valikuid, millel on pikaajaline mõju nende tervisele ja elule. Viimase kolme aasta jooksul on tuhanded Maharashtra naised lasknud oma emakad kirurgiliselt eemaldada.

Enamasti tehakse seda eesmärgiga saada tööd suhkruroo saagikoristajatena. Iga aasta kolivad tuhanded vaesed perekonnad Beedist, Osmanabadist, Sanglist ja Solapurist lääne jõukamatesse piirkondadesse, et kuus kuud suhkruroogu koristada. Näiteks Beedis asuvast Vanjarwadi külast kolib ajutiselt eemale 80 protsenti külaelanikest. Tööandjad diskrimineerivad naisi, kuna suhkruroo lõikamine on raske töö. Naised võivad kuupuhastuse pärast paar tööpäeva vahele jätta. Kui nad ühe päeva tööle tulemata jätavad, peavad nad trahvi maksma.

Pered elavad suhkruroopõldude servas hüttides või telkides, kus pole tualettruume. Vahel tuleb suhkruroogu koristada öösel, sest kindlat ärkveloleku või magamisaega pole. Kui naistel algavad päevad, muutub töö nende jaoks palju raskemaks.

Kehvade hügieenitingimuste tõttu saavad paljud naised nakkushaigusi. Aktivistide sõnul julgustavad hoolimatud arstid neid tarbetuid operatsioone tegema. Selleks piisab vaid külastusest väikese ravitava probleemiga.

Kuna paljud nende piirkondade naised abielluvad noorelt, on neil kahekümnendate keskpaigaks juba mitu last. Kuna arstid ei räägi neile hüsterektoomiaga kaasnevatest probleemidest, peavad paljud emakast vabanemist normaalseks.

Pärast seda, kui riigiassamblee seadusandliku koja liige Neelam Gorhe tõstatas eelmisel kuul hüsterektoomia probleemi, tunnistas Maharashtra terviseminister Eknath Shinde, et ainult Beedi piirkonnas on viimase kolme aasta jooksul tehtud 4605 hüsterektoomia operatsiooni. Asja uurib selleks kokku pandud komisjon.

Prajakta Dhulap BBC Marathi keeleteenuse osakonnast ütleb, et pool Vanjarwadi naistest on teinud hüsterektoomia. Enamik neist on alla 40-aastased ning mitmed kahekümnendates eluaastates. Paljude Prajakta kohatud naiste tervis on pärast operatsiooni alla käinud. Üks naine kirjeldas pidevat valu seljas, kaelas ja põlves ning seda, kuidas ta ärkab hommikul paistetanud käte, näo ja jalgadega. Teine kurtis pideva peapöörituse üle ning kirjeldas raskusi lühikeste vahemaade kõndimisel. Kumbki ei saa seetõttu enam põllul töötada.

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.