Need kevadised taimed võivad põhjustada ohtlikke mürgistusi

«Meil elab siin unikaalne rahvas – nagu midagi nina mullast välja pistab, siis see üles korjatakse ja blenderisse pannakse. Meie Euroopa kolleegidel selliste mürgistuste tüübiga eriti kogemust pole,» ütles terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. «Tahame inimestele meelde tuletada, et mitte kõik taimed ei ole ohutud ja tasub kodus eelnevalt uurida, kas teadmised enne korjele minekut on ikka piisavad. Näiteks - kas oskate teha vahet sügislillel, karulaugul ja piibelehel?»

Kuigi enamasti ei ole Eestis mürgise taime maitsmine ja paari-kolme mürgise marja söömine tervisele ohtlik, võivad paljud ohutuna tuntud taimed valesti tarvitatuna osutuda mürgisteks. Näiteks muidu söödava rabarberi puhul on esinenud laste surmajuhtumeid rabarberi suurte lehtede söömisest. Tänu efektiivsele teavitustööle pole taolisi õnnetusi enam mõnda aega olnud, kuid tervisekahjustusi täiskasvanutel esineb jätkuvalt. Rabarberi lehe terviseohtlikkus tuleneb selles sisalduvast antrakinoonist. Lisaks põhjustab rabarberi lehe (ning ka puitunud varte) söömine tervisekahjustusi taimes sisalduva oksaalhappe tõttu. Samal moel võivad suures koguses sööduna tervisele ohtu põhjustada ka hapuoblikad ja jänesekapsas. 

Ettevaatlik tasub olla ülaste korjamisel, mille puhul võib taimemahl nahka tugevalt ärritada. Ülase närimine või väikese koguse maitsmine põhjustab aga põletavat tunnet suus, neelus, vahel ka haavandeid ja kõhuvalu. Siiski tuleb mainida, et sageli mürgistusinfoliinil 16662 lapsevanematele muret valmistanud maikelluke ehk piibeleht ja märtsikelluke nahaga kokkupuutel mürgistust ei põhjusta.

Esmaabi loodusest tingitud ägedate mürgistuste korral:

• kui on söödud midagi mürgist, tuleb suu kohe loputada;
• kindlasti pole vaja ajada kannatanut oksendama;
• taime, marja (aga ka kemikaali) alla neelanule anda väikeste lonksude kaupa juua vett;
• teha kindlaks taime, marja, seene täpne nimetus ja hinnata selle võimalik allaneelatud kogus;
• helistada mürgistusinfoliinile 16662, et saada teada, kas tegemist on mürgise taime/seene/marjaga ning kas manustatud kogus on tervisele ohtlik või mitte;
• jälgida täpselt mürgistusinfoliinilt saadud juhiseid;
• igas kodus võiks varuks olla aktiivsüsi. See ei maksa palju ja on õigete säilitamistingimuste korral praktiliselt aegumatu, ent võib üllatavalt paljude mürgistuste korral olla elupäästvaks vahendiks. Lapse jaoks võib koju varuda 0,25-grammiseid tablette arvul, mis võrdub lapse neljakordse kehakaaluga - näiteks kümnekilose lapse puhul 40 tabletti. Täiskasvanu jaoks on orienteeruv vajalik kogus 50 g söepulbrit või 200 tabletti. NB! Kindlasti ei või anda sellises koguses aktiivsütt kannatanule ilma mürgistusinfoliiniga konsulteerimiseta, kuna ka aktiivsöel on kõrvaltoimed ja see ei aita kõikide mürgistuste puhul.

Mürgistusinfoliinile 16662 saab helistada ööpäevaringselt mistahes ägeda mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral. Kõne on tavatariifiga ning anonüümne.