Kliinikumi uroloogi ja transplantaloogi Aleksander Lõhmuse sõnul on operatsioon kõige lihtsam osa; keerulisem on leida sobiv doonor ja patsient ette valmistada, aega võtab ka mõlema paranemine, kirjutab Postimees Tervis.
Eestis tehakse neerusiirdamisoperatsioone alates 1968. aastast Tartu Ülikooli kliinikumis. Kui 90ndatel kestis operatsioon neli kuni kuus tundi, siis nüüd tehakse see ära kahe tunniga. Kliinikumi uroloogi ja transplantaloogi Aleksander Lõhmuse sõnul on operatsioon kõige lihtsam osa; keerulisem on leida sobiv doonor ja patsient ette valmistada, aega võtab ka mõlema paranemine.
«Kõige kauem olen näinud, et inimene on doonorneeruga elanud 33 aastat. See neer siirati ammu, tehnika oli vanem ja sobivust vaadati ainult veregrupi põhjal. Naine suri töötava neeruga südameprobleemi tõttu,» rääkis Lõhmus.
Arst selgitas, et elusdoonorid saavad olla kõik sugulased, kel pole meditsiinilisi vastunäidustusi. Jälgitakse nende HLA-geenide ja veregrupi sobivust. Neeru saab annetada ka abikaasale, kui veregrupp ja muud näitajad klapivad. Hiljutiste uute seaduste järgi saab neeru loovutada ka inimesega emotsionaalselt seotud isik, näiteks sõber.
Praegu ootab Lõhmuse sõnul uut neeru umbes 60 inimest ning selliste patsientide hulk Eestis aina kasvab. «Probleemiks on korduvsiirdamised, kui organism on juba eelmisest siirdamisest tundlik,» rääkis arst. Sellised patsiendid on praegu dialüüsil. Ka dialüüsi areng on olnud märgatav: kui 1980. aastatel ei pidanud patsiendid dialüüsil vastu üle aasta ja olid väga nõrgad, siis praegu on dialüüsiga võimalik säilitada normaalne elukvaliteet.
Lõhmuse hinnangul ei ole Eestis elusdoonorlus pereliikmete vahel väga levinud. Näiteks Norras toimuvad pooled siirdamised elusdoonoritelt. Arsti arvates oleks vaja rohkem teha selgitustööd, sest elusdoonoritelt tulnud organite siirdamine on enamasti paremate tulemustega: neer hakkab kiiremini funktsioneerima, töötab kauem ning äratõukerisk on väiksem, eriti pereliikmete puhul.
«Kuigi ühelt inimeselt võetakse teise heaks organ, siis ei saa sellega doonorit kahjustada, sest see käiks meditsiinivande vastu. Doonorile tehakse põhjalikud uuringud, et välja selgitada, ega neeru loovutamine teda kuidagi ei kahjusta. Samuti on nad pideva jälgimise all pärast operatsiooni,» rääkis uroloog. Uuringud ning kõik operatsiooniga kaasnevad kulud kompenseerib haigekassa.
Lõhmus ütles, et ühe neeru siirdamine tänapäeval ohtlik ei ole ja ühe neeruga saab elada kõrge eani. «Kuigi ei saa garanteerida, et inimene ei saa edaspidises elus neeruhaigust ja et see kulgeb raskemalt just ainsa neeru tõttu, ei ole tänapäevase raviga ka see liiga suur risk,» rääkis arst. Ka neeruvähi korral on võimalik ainsast elundist tükk eemaldada ning neer funktsioneerib edasi.
Lisa kommentaar