Kuulo Kutsar: kas A(H5N8) linnugripiviirus on uus oht?

Kuulo Kutsar: kas A(H5N8) linnugripiviirus on uus oht? Kuulo Kutsar. Foto: Scanpix/Erik Prozes

Maailma Terviseorganisatsioon on andnud hoiatuse, et aktiivselt leviv A(H5N8) linnugripiviirus võib muteeruda inimpatogeenseks viiruseks, kirjutab epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.

Erineva päritoluga linnugripiviirused on aastakümneid teinud maailmas laastamistööd nii linnu- kui inimpopulatsioonis. Käesoleval ajal on intensiivistunud gripiviiruste hemagglutiniini 2.3.4.4 alltüüpi kuuluvate A(H5) linnugripiviiruste levik maailma erinevates piirkondades.

A(H5) viirustel on üheksa alltüüpi (H5N1-H5N9), millest ohtlikumad on inimpatogeensed A(H5N1) ja senini linnupatogeensed A(H5N8) linnugripiviirused. A(H5N1) gripiviirus on juba omandanud võime levida inimeselt inimesele ja selle haigusjuhtude suremus võib ulatuda 30%-ni. Arvestades neid mehhanisme, kuidas Kagu-Aasia maades on lindude-inimeste vahelise kokkupuute käigus tekkinud linnugripiviiruste muteerunud inimpatogeensed linnugripiviirused, on Maailma Terviseorganisatsioon andnud hoiatuse, et aktiivselt leviv A(H5N8) linnugripiviirus võib muteeruda inimpatogeenseks viiruseks.

2016. aasta juunist kuni detsembri keskpaigani olid lindude kõrgeltpatogeensed A(H5N8) linnugripiviirused Euroopas levinud kodu- ja metslindude populatsioonides Austrias, Horvaatias, Prantsusmaal, Saksamaal, Ungaris, Šveitsis, Hollandis, Rumeenias, Poolas, Serbias, Ukrainas, Suurbritannias, Venemaal, Taanis, Rootsis ja Soomes ning väljaspool Euroopat Kanadas, Indias, Egiptuses, Iraanis, Hiinas, Lõuna-Koreas, Taiwanil, Jaapanis, Nigeerias, Iisraelis ja Tuneesias. Sellest loetelust võib välja lugeda tuntud seaduspärasuse – linnugripiviirused levivad piki rändlindude lennumarsruute.

Eestile kõige lähemal on A(H5N8) linnugripiviirus avastatud metslindudel Ahvenamaal ja Turu saarestikus. Maarianhaminas on see viirus põhjustanud puhangu kanafarmis.

Senini on A(H5N8) viirused tuvastatud kolmekümnel metslinnuliigil. Selgituseks, et linnugripiviirusnakkuse inkubatsiooniperiood lindudel on keskmiselt 3-5 päeva, varieerudes mõnest tunnist kuni kahe nädalani. Väliskeskkonnas säilivad linnugripiviirused hästi – pinnases 105 päeva, sõnnikus +4ºC temperatuuril 30-35 päeva ja +20ºC temperatuuril 7 päeva. Kuivuse ja kuumuse toimel viirused hävivad. A(H5N8) linnugripiviirused ei nakata enamikku lemmik- ja koduloomi, kuid nakatavad puurilinde. Võrdlusena lisan, et näiteks A(H7N2) linnugripiviirus nakatab kasse ja kassidelt on omakorda nakatunud sama viirusega ka inimesed.

Kui ohtlik on A(H5N8) linnugripiviirus inimestele? Senini ei ole A(H5N8) viirusnakkust inimestel avastatud. Võrreldes lindudelt inimestele leviva kõrge inimpatogeensusega A(H5N1) ja A(H5N6) linnugripiviirustega, on põhitakistuseks, miks A(H5N8) viirus ei nakata inimest, asjaolu, et tal puudub võime seostuda inimese hingamisteede rakuretseptoritega ehk teisiti öeldes viirusel puudub veel spetsiifiline afiinsus inimese suhtes. Sel põhjusel ei oma A(H5N8) viirus veel pandeemilise leviku potentsiaali. Samas tuleb arvestada sellega, et inimestel puudub immuunsus selle viiruse vastu. Sellest tuleneb oht, et juhul kui see viirus kiiresti muteerub ja omandab inimpatogeensuse, võib ta hakata pandeemiliselt levima. Selleks, et linnugripiviirus hakkaks levima inimeselt inimesele, peaks viiruse retseptorispetsiifilisus muteeruma selliselt, et viirus omandaks võime kinnituda ülemiste hingamisteede rakkudele. Muuseas, selleks sobivad retseptorid on olemas inimese silma sidekesta ja kopsualveoolide rakkudel, mistõttu linnugripiviirused võivad põhjustada nakatunud inimesel konjunktiviiti või pneumooniat. Katseliselt on selgunud, et see viirus võib paljuneda inimese bronhide epiteeli rakkudes.

Seega on oluline tuvastada linnupopulatsioonides levivaid A(H5N8) viirusi ning jälgida nendel mutatsioonide kujunemist kokkupuutel inimestega eesmärgiga välja selgitada uute pandeemilise potentsiaaliga kõrge inimpatogeensusega linnugripiviiruste ilmumist. Juhul kui veterinaariateenistus ja veterinaarlabor on avastanud uute linnugripiviiruste ilmumise metslindude või kodulindude populatsioonides, tuleks hingamisteede nakkuste diagnoosimisel riskirühma kuuluvatel isikutel (linnufarmide töötajad, veterinaarid, jahimehed, linnukerede käitlejad jm) arvestada linnugripi viirusnakkuse võimalust, jälgida nendel gripitaoliste haigusnähtude ilmumist kuni kümne päeva jooksul pärast kokkupuudet haiguskahtlase linnuga ning teha asjakohased laboratoorsed uuringud. Seejuures tuleb rakendada kõiki nakkusohutuse meetmeid, sest ringlusse ilmuvate uute gripiviiruste vastu ei ole meil immuunsust ja sesoonsel grivaktsiinil puudub nende vastane kaitseefektiivsus. Käesoleval ajal Euroopas levinud A(H5) linnugripiviirused on tundlikud zanamiviri ja oseltamiviri vastu ning oseltamiviri võib kasutada profülaktilisel eesmärgil kümne päeva jooksul pärast kokkupuudet haiguskahtlase linnuga.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada