Kas antibiootikumikuuri ajal peaks võtma probiootikume?

Kas antibiootikumikuuri ajal peaks võtma probiootikume? Foto: Shutterstock

On üldteada tõde, et antibiootikumid on ühed enim välja kirjutatud ravimid maailmas, kuna need hävitavad baktereid ja takistavad nende paljunemist. Samas aga viib antibiootikumide tarvitamine organismi mikrofloora tasakaalust välja. Proviisor Külli Teder selgitab, miks on probiootikumid organismi mikrofloora taastamisel olulised.


Viited: probiootikumid

„On üldteada tõde, et antibiootikumid on ühed enim väljakirjutatud ravimid maailmas. Neid kasutatakse mikroorganismide poolt põhjustatud põletike raviks. Antibiootikumid on ained, mis hävitavad baktereid või takistavad nende paljunemist.

Antibiootikumide tarvitamisel mõjutataksegi lisaks haigustekitajatele ka eespool mainitud organismi normaalse mikrofloora koostisesse kuuluvaid mikroorganisme. Sellega muudetakse nende omavahelist tasakaalu ja tulemuseks võib olla düsbakterioos, mis väljendub  seedetraktiga seotud  probleemidena (nt kõhulahtisus, -puhitus, -valu), aga ka suusoorina või tupeseenena.

Sellise olukorra vältimiseks, aga ka juba tekkinud probleemide korral soovitatakse mikrofloora taastamiseks kasutada probiootikume,“ selgitab Ülemiste Südameapteegi proviisor-juhataja Külli Teder.

Kuidas probiootikume võtta?

„Kirjanduse andmetel võiks probiootikume tarvitada igapäevaselt juba antibiootikumikuuri ajal ning lisaks veel ka nädal-paar pärast kuuri lõppu. Leitakse, et sellisel juhul on tagatud kõige stabiilsem seedetrakti mikrofloora,“ soovitab Teder.

Tederi sõnul ei asenda probiootikumid organismi oma mikrofloorat, kuid nad soodustavad normaalse olukorra taastumist.

„Probiootikume ei tohiks üldiselt võtta antibiootikumidega samal ajal, vaid 2–3tunnise vahega. Nii talitades kindlustatakse, et antibiootikumid kahjustavad soolestiku mikrofloorat võimalikult vähe,“ ütleb ta.

„Probiootikumides sisalduvad bakterid peavad seedetrakti mikrofloora mõjutamiseks/taastamiseks olema sinna jõudes elujõulised. Seetõttu ei tohi neid võtta (ega segada) kuumade jookide, söökide ning kohviga. Samuti ei soovitata probiootikume manustada happeliste ega gaasiliste jookidega,“ lisab ta.

Selle koha pealt, kas probiootikume võtta enne või pärast sööki või hoopis söögi ajal, lähevad arvamused lahku: „Ameerikas tehtud uuringu järgi on probiootiliste bakterite ellujäämine parim, kui neid võtta 30 minutit enne sööki või koos mõningast rasva sisaldava toiduga.

Tühja kõhuga probiootikumide manustamist seletatakse sellega, et süües toodetakse maos hapet ja see võib mikroorganisme kahjustada. Maohappe lahjendamise eesmärgil soovitatakse probiootikume manustada ka koos suure klaasi veega.

Söögiga koos manustamisel tuuakse eeliseks toidu käitumist n-ö puhvrina, mis pakub mikroorganismidele kaitset neid kahjustada võiva maomahla eest. Samuti tuuakse välja, et toit sisaldab aineid, mis toidavad ja aitavad probiootilisi baktereid. Paljusid Eestis müüdavaid probiootikume soovitab tootja võtta koos toiduga,“ toob Teder välja.

„Kokkuvõtteks võib öelda, et seedetrakti mikrofloora tasakaalu säilitamiseks on soovitatav antibiootikumidega paralleelselt kasutada ka probiootikume. Kuna probiootikumid on osa normaalsest mikrofloorast, siis on nad ka hästi talutavad,“ kinnitab Teder.

Täisversioon artiklist ilmus ajakirjas Apteeker (oktoober 2016).


Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada