Patsientide usk perearsti asjatundlikkusse kasvab

Patsientide usk perearsti asjatundlikkusse kasvab

Möödunud aastal Eesti elanike hinnanguid tervisele ja arstiabile uurinud küsitlus näitas, et aastatagusega võrreldes on inimeste usk perearsti asjatundlikkuse kasvanud 84 protsendilt 90 protsendini.

Perearsti juures on küsitluse järgi viimase 12 kuu jooksul käinud 62 protsenti Eesti 15–74-aastastest elanikest. Üldse ei ole oma perearsti ega tema asendusarstiga kokku puutunud viis protsenti neist, kes aasta jooksul ei ole vastuvõtul käinud (1,9 protsenti kõigist elanikest).

Keskmisest enam on perearsti vastuvõtul käinud inimesi naiste, 60–74-aastaste ning enese hinnangul keskmise või halva tervisega inimeste seas.

Perearstisüsteemiga on rahul 78 protsenti elanikest. See ei ole võrreldes 2014. aastaga muutunud: siis oli rahulolu 76 protsenti. Neist, kes on viimase 12 kuu jooksul perearsti külastanud, on perearstisüsteemiga rahul 82 protsenti.

Rahulolevate hinnangute andjaid on enam 15–29-aastaste, eestlaste ning maa-asulate elanike seas. Keskmisest enam on rahulolematuid 50–59-aastaste ning muust rahvusest inimeste seas, kellest ligi veerand ei ole perearstisüsteemiga rahul.

Oma perearstiga jäi viimasel külastusel rahule 92 protsenti viimase 12 kuu jooksul perearsti külastanutest.

Rahulolevaid inimesi on keskmisest enam 60–74-aastaste seas. Väga rahul olevaid inimesi on enam ka 15–19-aastaste hulgas. Tervikuna on rahulolu sarnaselt eelmise aasta andmetele kõrgem ka maapiirkondades. Rahulolematust on enam 40–49-aastaste ning Tallinna elanike seas.

Pea pooled rahulolematutest patsientidest tõid välja seda, et arst tundub ebakompetentsena ning ei paku loodetud abi. Kolmandik ei olnud rahul arsti suhtumisega patsienti: see oli ükskõikne, üleolev, ebameeldiv. Vähem mainiti seda, et arstil pole visiidi ajal piisavalt aega patsiendile tähelepanu pöörata, et perearst ei taha suunata eriarstile ja/või uuringutele või ei anna piisavalt selgitusi ja juhiseid.

„Soovin rohkem tähelepanu ja seda, et arst võtaks patsienti tõsiselt, kui ta vastuvõtule tuleb. Patsient peab saama abi igal puhul, ka siis, kui ta on eakas ja tal võivad olla kroonilised hädad. Ükskõiksust on väga palju. Ja ka jooksutamist.“

„Arstil on liialt tööd ja ta ei suuda piisavalt keskenduda ega hoolega süveneda inimestesse. Tehakse tööd nagu konveieril.“

„Perearst võiks rohkem süveneda patsiendi probleemidesse, aega jääb väheks patsiendi jaoks, paljud asjad jäävad ütlemata ...“

„Ei paku mingit abi, ei kuulagi ära, läheb närvi, saadab ära.“

„Passiivne suhtumine. Kaebused kuulatakse ära ja edasi ei juhtu midagi.“

„Kuna arst ei tea, mis mul viga, käsib ta mul võtta kalleid rohtusi ehku peale.“

„Perearst ütles, et ei tea, mis haigus mul on, aga edasi ei suunanud.“

Mõeldes oma viimasele perearsti külastusele, paluti vastajatel hinnata külastuse erinevaid aspekte. Kõige sagedamini nõustuti sellega, et perearsti suhtlusstiil oli meeldiv (94 protsenti). 91 protsenti tundis, et perearst pühendas neile piisavalt aega, 90 protsenti pidas perearsti asjatundlikuks, 89 protsendi meelest selgitas ta asju kergesti arusaadaval moel, 88 protsendi arvates võimaldas perearst küsida küsimusi või avaldada arvamust soovitatud ravi kohta. 79 protsenti usub, et perearst suudab teda aidata enamikus terviseküsimustes, ning 76 protsenti tundis, et perearst kaasas teda oma ravi ja hoolduse otsustesse nii palju, kui ta soovis (83 protsenti neist, kes kaasamist soovisid ja kelle puhul see oli asjakohane ehk tehti raviotsuseid).

Võrreldes 2014. aastaga on kasvanud usk perearsti asjatundlikkusesse.

Keskmisest rohkem on enamikku eespool mainitud aspekte (välja arvatud perearsti meeldiv suhtlusstiil) tunnetanud 60–74-aastased. Nemad on tervikuna oma perearstiga ka üle keskmise rahul. Perearsti suhtlusstiili peavad sagedamini meeldivaks 15–19-aastased noored (99 protsenti). 40–49-aastaste seas on enam neid, kes ei nõustu, et perearst võimaldas neil küsida küsimusi või avaldada soovitatud ravi kohta arvamust (14 protsenti vs. 9 protsenti keskmiselt); kes ei tunne, et perearst pühendas neile piisavalt aega (11 protsenti vs. 7 protsenti keskmiselt); kes ei pea perearsti asjatundlikuks (10 protsenti vs. 7 protsenti keskmiselt); ning neid, kes ei usu, et ta suudab neid aidata enamikus terviseküsimustes (22 protsenti vs. 14 protsenti keskmiselt). Selles vanuserühmas oli ka rahulolematust perearstiga kõige rohkem.

Pealinna elanike seas on enam neid, kes ei ole rahul perearsti suhtlusstiiliga (7 protsenti vs. 4 protsenti keskmiselt) ning ei usu tema asjatundlikkusesse (10 protsenti vs. 7 protsenti keskmiselt). Maapiirkondades, kus rahulolu perearstiga on tervikuna kõrgem, tuntakse sagedamini, et perearst kaasab patsienti ravi ja hooldust puudutavatesse otsustesse ja pühendab talle piisavalt aega.

Eestlased leiavad mitte-eestlastest sagedamini, et perearst ei pühendanud neile piisavalt aega, ning harvemini, et tema suhtlusstiil oli meeldiv.

Pereõe iseseisev vastuvõtt

Viimase 12 kuu jooksul on pereõe iseseisval vastuvõtul käinud 12 protsenti Eesti elanikest. Siinkohal on mõeldud vastuvõttu ilma perearsti poole pöördumata. Üldse ei ole oma pereõega kokku puutunud 23 protsenti neist, kes viimase aasta jooksul vastuvõtul ei käinud (21 protsenti kõigist elanikest). 2014. aastal olid need näitajad samad.

Keskmisest enam on pereõde viimasel aastal külastanud 40–49-aastased, eestlased enam kui mitte-eestlased, keskmise suurusega ja väikelinnade elanikud enam ning suuremate linnade elanikud vähem. Samuti on tema iseseisval vastuvõtul enam käinud kroonilise haigusega elanikud (17 protsenti).

Pereõega on viimase visiidi põhjal rahul 93 protsenti elanikest, kes on viimase 12 kuu jooksul pereõe iseseisval vastuvõtul käinud. Rahulolu on ühtlaselt kõrge erinevates sotsiaal-demograafilistes sihtrühmades. Veidi madalam on see vaid 20–29-aastaste (85 protsenti), suuremate linnade elanike (80 protsenti) ja esimese taseme haridusega inimeste (86 protsenti) seas.

Neid, kes pereõega rahule ei jäänud, on väga vähe, mistõttu suuri üldistusi rahulolematuse põhjuste osakaalu kohta teha ei saa. Need 9 vastajat, kes rahulolematust avaldasid, tõid rahulolematuse põhjustena välja järgmist (järjestatud vastuse andnud inimeste arvu järgi):

  • ta ei olnud pädev, asjatundlik;
  • ta oli ebasõbralik, ei osanud suhelda;
  • pereõde ei suutnud aidata;
  • tal ei leidunud patsiendile piisavalt aega. 

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

1 kommentaari

lugeja
23.02.16 09:54
Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kellelt oleks küsitud perearsti/-õega rahulolu kohta. Millegipärast tundub rahulolu 92% üsna ulmeline (või soovnumber) olevat.
-30
   
+53

Lisa kommentaar

Saada