Grippi haigestumine kasvas kordades

Grippi haigestumine kasvas kordades

Terviseameti andmetel on grippi haigestunute arv võrreldes eelmise nädalaga oluliselt kasvanud.

Terviseameti andmetel hakka aasta 3. nädalal (18.-24.01) märgatavalt kasvama gripilaadsete ja ülemiste hingamisteede viirusnakkuste haigestumiste arv.  Arstide poole pöördus 4656 haigestunut, kasv oli eelneva nädalaga võrreldes 32 protsenti. Oluliselt kasvas grippi haigestunute arv, mis kolmekordistus eelneva nädalaga võrreldes.

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 354,5. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Harjumaal, Ida-Virumaal ja Narvas ning Tartu- ja Viljandimaal.

Grippi haigestumine on tõusutrendis, haigestumuse intensiivsust saab eelmise nädala andmete põhjal hinnata endiselt madalaks, kuid gripilevikut laialdaseks.

Analüüsides gripilaadsete haigestumiste vanuselist struktuuri, võime öelda, et gripiviirus levib kõikides vanusrühmades. Kõige rohkem on grippi haigestunuid kuni 5-aastaste laste hulgas, aga uusi haigusjuhte tuli möödunud nädalal kõige enam juurde koolilaste hulgas.

Ringlevate viiruste etioloogiline struktuur

3. nädalal kinnitati laboratoorselt 55-A ja 30 B-gripiviirust (nädal varem 17 A ja 7 B). Täpsemalt määratleti kaheksa A-gripiviirust, need kõik olid A gripiviiruse alatüübid (A(H1N1)pdm09). Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal kasvas kuni 58 protsendini.

A gripiviirus (A(H1N1)pdm09), rahvaseas tuntud kui seagripp, on ringluses alates 2009. aastast. Seni pole täheldatud muutusi pandeemilise gripiviiruse A/H1N1 geneetilises ega antigeenses struktuuris ega ka patogeensuses, mille alusel võib prognoosida, et käesoleva hooaja gripi raskusaste ja suremus sarnaneb eelmisele hooajale. Enim on ohustatud väikesed lapsed, vanemaealised ja riskirühmadesse kuuluvad inimesed. Viiruse tüvi on olnud aastaid kasutusel ühe komponendina ka gripivastases vaktsiinis. Gripi vastu on vaktsineeritud Eestis üksnes 1,6 protsenti elanikkonnast.

Raskekujuline gripp

E-Tervise SA esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 17 gripiviirusega patsienti. Hooaja algusest on täpsustatud andmetel hospitaliseeritud 48 patsienti, neist 21 ehk 43 protsenti vanusrühmas 0-4.

Raskekujuliste gripijuhtude (intensiivravi vajanute) ülevaade põhineb Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Pärnu Haigla andmetel. Nimetatud kolme haigla andmetel on alates jaanuarist vajanud  gripi tõttu intensiivravi 6 inimest vanuses 35-91 eluaastat, kõik kuulusid riskirühmadesse.  Andmed vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud. Terviseametile esitatud andmete järgi on gripi tõttu surnud üks vanemaealine inimene, kellel oli kaasnevaid haigusi.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada