Elu tasub kindlustada – kasulikum on seda teha noore ja tervena

“Kuigi oma elu võiksid kindlustada kõik, kellel on ülalpeetavaid, annab inimestele selleks tavaliselt tõuke lähedase või tuttavaga toimunud traagiline sündmus,” ütleb Compensa Life Vienna Insurance Group SE elukindlustusseltsi müügi- ja kliendihaldusjuht Merle Kollom.

Miks võiksid inimesed oma elu kindlustada?

Kõik inimesed, kellel on nendest rahaliselt sõltuvaid isikuid, võiksid mõelda oma elu kindlustamisele. Juhul, kui inimene peaks surema ning tema sissetulek pere-eelarvest kaob, tuleb lähedastel ikkagi edasi elada. Kuigi kaotusvalu korvata ei saa, aitab elukindlustus paremini toime tulla materiaalse poolega.

Mis ajendab inimesi tavaliselt oma elu kindlustama?

Õige oleks kindlustada oma elu ennetavalt, aga kipub olema nii, et kindlustama tullakse alles siis, kui lähikonnas on juhtunud midagi traagilist, mis paneb ka enda surelikkusele mõtlema. Ajakirjanduses räägitakse palju õnnetuse tagajärjel saabunud surmadest, kuid tegelikult sureb inimesi haiguste tagajärjel rohkem. Compensas on paljud kliendid kindlustuse teinud näiteks laste täisealiseks saamiseni, et kindlustada perele turvatunne, kui ühe vanema tugi ootamatult kaob. Mõni klient on väga täpselt välja arvutanud oma pere rahavajaduse puhuks, kui temaga midagi juhtub. Siinjuures on hea märgata trendi, et ühiste kohustuste juures kindlustavad oma elu mõlemad pereliikmed. Kuid alati on ka neid, kes elukindlustust üldse vajalikuks ei pea: osa leiab, et nendega ei juhtu midagi, ja teised, et küllap pere saab ise hakkama.

Millise tagatise elukindlustus lepingu sõlmijale annab?

Elukindlustus sarnaneb mõnes mõttes liikluskindlustusega ehk raha makstakse välja alles siis, kui midagi on juhtunud – elukindlustuse puhul on selleks kindlustatud inimese surm. Loomulikult loodavad kõik kõrge vanuseni elada, kuid paraku ei anta igaühele pikka iga. Kui traagiline juhtum on toimunud, maksab Compensa sellele isikule, kes on lepingusse märgitud soodustatud isikuks, välja lepingus määratud summa.

Compensas ei pea soodustatud isik olema ametlik pärija ega pank (kui kindlustus on tehtud finantskohustuse pärast), selle saab klient lepingus ise määrata ning igal ajal vastavalt vajadusele muuta. Raha maksame välja kohe, kui soodustatud isik on meile kõik vajalikud paberid esitanud. Mõnikord võib ette tulla viivitusi, kui on vaja teha järelepärimisi surma asjaolude kohta (näiteks haiglale või politseile), kui aga kõik laabub, saab klient raha kätte enne kui tavaline pärimismenetlus läbi saab.

Millises vanuses oleks kõige mõistlikum elukindlustust sõlmida?

Compensas saab elukindlustust teha alates 18. eluaastast, kuid kindlasti on see mõistlik sõlmida siis, kui inimesel on juba temast rahaliselt sõltuvaid isikuid. Elukindlustuslepingut saab sõlmida kuni 70. eluaastani, kuid kuna vanuse kasvades tõuseb ka surma tõenäosus, muutub vanemas eas kindlustusmakse kallimaks.

Elukindlustuslepingu saab sõlmida kas või kümneteks aastateks. Kliendile on kasulikum seda teha noorelt, kui tervis on parem, ja võimalikult pikaks perioodiks. Lühikese tähtajaga lepingu puhul, kui inimesel diagnoositakse näiteks mõni haigus, võib lepingu pikendamisel muutuda riskikaitse hind kallimaks või teatud juhtudel võib selts lepingu pikendamisest üldse keelduda. Kui aga tervise halvenemine toimub lepingu kehtivuse ajal, jätkub leping endistviisi ning makse suurus ei muutu. Pikka perioodi ei maksa karta, sest kui riskikaitse vajadus on läbi, saab lepingu igal ajal lõpetada.

Kui inimene tuleb elukindlustust sõlmima, kas temalt küsitakse ka tema tervisenäitajate kohta?

Compensas palume alati enne lepingu sõlmimist kliendil täita terviseankeedi, kus on küsimused tervisenäitajate ja -probleemide kohta. Kui inimene ütleb, et tal on mingisuguseid terviseprobleeme esinenud, siis nende kohta uurime natuke põhjalikumalt.

Eeldame, et kliendid avaldavad meile õiged andmed. Kuigi osa tervisemuresid võivad kaasa tuua kindlustusmakse suurenemise, on see siiski väga oluline kindlustushüvitise väljamaksmisel. Kui juhtub, et inimene sureb selle haiguse või seisundi tõttu, mida ta lepingut sõlmides ei avaldanud, siis kindlustussummat välja maksta ei saa.

Kas peale elukindlustuse saab Compensas ennast kindlustada ka väga raskete haiguste puhuks, mis surmaga ei lõppe?

Raske haigusega kaasnev ravi ja oma tavapärase elu ümberkorraldamine võib kaasa tuua väga suuri kulutusi. Compensas pakume selleks puhuks kriitiliste haiguste lisakindlustust. Eraldi lepinguliigina seda kahjuks sõlmida ei saa. Kriitiliste haiguste lisakindlustust saab teha vanuses 18–65 ning selle peale võiksid mõelda need, kes pelgavad võimalikke täiendavaid rahalisi väljaminekuid raske diagnoosi saamise korral.

Kui inimene on varem mõne loetelusse kuulunud haiguse läbi põdenud, kas ta siis saab selle kindlustuse teha?

Tavaliselt kord juba diagnoositud terviseprobleemi vastu kindlustada ei saa, kuid teiste haiguste osas kaitse kehtib. Näiteks kui inimesel on olnud peaaju insult, siis saab kriitiliste haiguste lisakindlustuse vormistada, kuid korduva peaaju insuldi korral hüvitist ei maksta. Kui samal inimesel tekib näiteks neerupuudulikkus, siis läheb see kindlustuskaitse alla ja inimene saab kindlustushüvitise, mida on võimalik kasutada suurenenud väljaminekute katteks.

Elukindlustus katab rohkem

Vahet tuleks teha kahjukindlustusseltsides tehtava õnnetusjuhtumikindlustuse ja elukindlustusseltsides tehtava elu- (ka riski-)kindlustuse vahel. Õnnetusjuhtumikindlustus katab ainult õnnetusjuhtumist tingitud surma, kuid elukindlustus katab nii õnnetusjuhtumi kui ka haiguse tagajärjel saabunud surmajuhtumi.  

Näide riski- ja kriitiliste haiguste kindlustusest

Klient on lepingu sõlmimisel 30aastane ilma tervisemuredeta kontoritöötaja. Tema netopalk on 1000 eurot kuus. Klient soovib, et pärast tema surma saaks pere tema aastapalga ja ta valib elukindlustuskaitseks 12 000 eurot ning kehtivusperioodi kuni 55. eluaastani (tavaliselt on selleks ajaks lapsed täiskasvanuks saanud).

Kogu perioodi jooksul maksab klient ühesugust kindlustusmakset ja tema igakuine makse Compensas on 5,10 eurot. Kui inimene võtab juurde ka kriitiliste haiguste lisakindlustuse summas 6000 eurot, siis on makse 14,10 eurot.

Kui klient peaks saama pärast lepingu sõlmimist südamepuudulikkuse diagnoosi ja vajama tõsist südameoperatsiooni, siis maksab Compensa talle kriitiliste haiguste hüvitisena välja 6000 eurot ja (eeldusel, et ta jätkab maksetega) leping jätkub. Kui ta peaks lepingu kehtivuse ajal surema, makstakse välja veel 12 000 eurot elukindlustushüvitist. 

Allikas: Statistikaamet

Autor: Eeva-Liisa Piibeman
kliinik@kliinik.ee

Compensa Life Vienna Insurance Group SE (1993) on vanim elukindlustusselts Eestis ja kuulub Austria juhtivasse kindlustusgruppi Vienna Insurance Group (VIG). VIG on suurim kindlustusgrupp Kesk- ja Ida-Euroopas, kuhu kuulub ligikaudu 50 kindlustusseltsi 25 riigist. Grupi kindlustusmaksete kogumaht on 9,2 miljardit eurot

(2013). www.vig.com.

Compensa esindused asuvad Tallinnas, Pärnus, Tartus ja Viljandis.

Tutvuge tingimustega ja küsige lisainfot: 

tel 610 3000

www.compensalife.ee

Kas see artikkel oli kasulik?