Kas elukindlustus tagab kindlustunde?

Kas elukindlustus tagab kindlustunde?

Eluaseme kindlustamine on tänu kodulaenule suure osa eestlaste jaoks tuttav teema, elukindlustuse tegemist kaaluvad aga endiselt vähesed. Ometi võimaldab läbimõeldud elukindlustus rasked hetked vähemalt rahaliselt hõlpsamini üle elada.

Uuringud näitavad, et vaid vähestel eestlastel on piisavalt sääste, et keerulised ajad üle elada. Need võivad aga tulla kõige ootamatumast kohast: liiklusõnnetused ja rasked haigused on vaid mõned sagedasti tabavatest probleemidest. Keegi ei taha mõelda kõige mustemale stsenaariumile, aga numbrid räägivad seda keelt, et inimesed haigestuvad aina nooremana ja eestlaste oodatav eluiga on Euroopa keskmisest mõni aasta madalam. Must stsenaarium ei pruugigi tähendada seejuures kõige süngemat väljavaadet ehk surma, õnnetus või raske haigus võib isegi suuremaks väljakutseks osutuda.

Mandatum Life Insurance’i Baltikumi müügiüksuse juht Naidi Meikop tõdeb, et mida tagasihoidlikumaks muutuvad riiklikud toetused, seda rohkem hakkavad inimesed oma elu kindlustamisele mõtlema. Kui Põhjamaades ja Kesk-Euroopas on see kohati suisa kohustuslik, siis Eestis on surmajuhtumite, õnnetuste ja haiguste vastu vabatahtlikult kindlustanud end alla kümne protsendi elanikest. Ühelt poolt on levinud arvamus, nagu oleks elukindlustus luksustoode, teisalt puudub teadlikkus elukindlustuse kui kindlustusliigi eripärast. Ka puudub Naidi Meikopi sõnul eestlastel piisav positiivne kindlustuskogemus – vähesed on kõrvalt saanud kinnitust, et elukindlustus on hädast välja aidanud.

 

Peamine argument on pere turvalisus

Naidi Meikopi sõnul hakkavad inimesed elukindlustuse peale mõtlema peamiselt sel hetkel, kui neil tekivad kohustused (näiteks kodulaen) ja teisalt vastutus (näiteks laste sünd). Just pere ja lähedaste finantsturvalisus on peamine argument, miks ka tema soovitab elukindlustust kaaluda. “Eriti oluline on see peredes, kus sissetulekud sõltuvad peamiselt ühest inimesest,” ütleb Meikop.

Kindlustuseksperdi sõnul annab hästi kaalutud kindlustusleping rasketel hetkedel puhveraja oma elu ümberkorraldamiseks – selleks võib olla vajadus müüa maha kodu, korraldada parim võimalik ravi haiguse korral või lihtsalt võtta aeg maha, et raske periood rahamuredeta üle elada.

 

Mille vastu end kaitsta?

Traditsiooniline elukindlustus hõlmab endas kindlustuskaitset inimese surma korral. Sellisel juhul määratakse lepinguga kindlustuskaitse summa, mis kuulub väljamaksmisele ühekordselt ja täismahus inimese surma korral. Summa saab ise määrata, nagu ka kindlustusperioodi. Tasub teada, et vanemad kui 65aastased enam elukindlustuslepingut sõlmida ei saa.

Lisaks on mitmeid lisakindlustusi, mida saab soovi korral elukindlustuse juurde lisada. Naidi Meikopi sõnul on inimesed juba teadvustanud endale näiteks õnnetusjuhtumikindlustuse, mille korral saab inimene hüvitist õnnetusega kaasneva trauma või selle tagajärjel tekkinud invaliidsuse korral. Üldiselt on lepingutingimustes sellisel puhul paika pandud väljamaksete suurused, näiteks kui palju hüvitatakse käeluumurru ja kui palju roidemurru korral.

Uusim võimalus kindlustusturul on kaitsta end ka kriitiliste haiguste korral – inimesele makstakse hüvitist haiguse diagnoosi puhul. Praegu pakub Eestis sellist lisakindlustust kolm kindlustusseltsi (Mandatum Life, SEB, Compensa), kelle tingimused ja haiguste loetelud on aga väga erinevad. Enne lepingu sõlmimist tuleb tutvuda lepingu tingimustega ning kindlasti konsulteerida nõustajaga, milliste haigustega kaitse kehtib (nt võib ühe seltsi nimekirjas olla 18, teisel aga alla 10 haiguse). Samuti kas diagnoosi korral on väljamaksed ühekordsed ja täissummas või sarnaselt traumadega protsentuaalselt arvutatud. Naidi Meikop selgitab, et kriitiliste haiguste kaitse võimaldab teinekord pikendada ravi- ja taastumisperioodi, mida inimene muidu endale lubada ei saa.

 

Millest sõltub kindlustusmakse?

Igakuiseks kindlustusmakseks võib sõltuvalt tingimustest olla nii paar, paarkümmend kui isegi paarsada eurot – seda mõjutavad nii kindlustussumma kui ka lepinguperiood. Naidi Meikop soovitab sõlmida lepingu nii pika aja peale kui võimalik. Mida pikema perioodi peale teed kindlustuse, seda soodsam see kokkuvõttes tuleb, sest kindlustussumma arvutamisel peetakse silmas vanust ja tervislikku seisu lepingu sõlmimisel.

Kui teha näiteks leping 40aastaselt 25 aasta peale, jääb summa samaks kogu perioodi jooksul sõltumata vanuse lisandumisega kaasnevatest riskidest. Kui teha aga 40aastaselt kindlustus kümne aasta peale ja siis 50aastaselt taas kümne aasta peale, muutuvad uue lepingu sõlmides tingimused ja ka igakuine makse. Naidi Meikop tõdeb, et pigem on inimesed noorena tervemad ja seega tõuseb vanuse kasvades ka nende elukindlustuse hind.

Igakuist makset mõjutavad peale vanuse muudki tegurid: näiteks kõik lisakindlustused, sealhulgas õnnetuste ja haiguste vastu kindlustamine. Kindlustusmakset mõjutavad ka inimese eluviisid ja hobid, haigused, ülekaal või suitsetamine. Samas ei tasu lepingut sõlmides fakte peitma hakata, sest kui need hilisemate väljamaksete korral välja tulevad, ei pruugi ka leping enam kehtida.


Näidiskindlustus

40aastane naine, kodulaenujääk 25 000 eurot, maksta veel 15 aastat, peres kaks koolieelikust last

-          Kui ta teeb elukindlustuse 15 aasta perioodile ja summale 25 000 eurot, kujuneb tema makseks 14,38 eurot kuus.

-          Tehes elukindlustuse 15 aasta perioodile ja summale 10 000 eurot, kujuneb makseks 5,75 eurot. Isegi kui summa ei kata laenusummat, annab see aega otsustada, mida koduga peale hakata (võimaldab vajadusel pikemat müügiperioodi).

-          Kui ta lisab elukindlustusele juurde ka kriitiliste haiguste kaitse 8000 euro peale, lisandub igakuiselt põhimaksele 9,29 eurot.

-          Kui ta lisab elukindlustusele juurde ka 10 000 euro suuruse lisakaitse invaliidsuse korral õnnetusjuhtumi tagajärjel, lisandub igakuiselt põhimaksele 1,06 eurot.

* Summad on arvutatud Mandatum Life’i elukindlustuse kalkulaatori abil.


Kasulikke soovitusi

  • Enne kindlustuse tegemist mõtle läbi oma kohustused, sealhulgas nii rahalised kohustused kui ka vastutus lähedaste ees. Näiteks kui perel on pangalaenujääk 50 000 eurot, tasub kaaluda ka 50 000 euro suurust kindlustuskaitset. Lisaks tasub mõelda laste heaolu ehk vältimatute kulude peale.
  • Elukindlustussumma tasub teha sellise summa peale, mis tagab vähemalt üheaastase puhveraja ja stabiilse rahalise seisu. Selleks mõtle oma sissetulekute peale praegu ja korruta igakuine sissetulek vähemalt 12ga. Taas võta arvesse oma igakuiseid väljaminekud, mis vajavad maksmist ka pärast rasket elujuhtumit.
  • Hinda realistlikult oma elustiili ja eluviise, hobisid ja võimalikke riske ning tee elukindlustus neid arvesse võttes.
  • Võta kindlustuspakkumine vähemalt kahest kohast ja võrdle tingimusi.
  • Täpsusta üle kõik küsimused, sealhulgas maksete, väljamaksete, eriolukordade, tingimuste jms kohta.
  • Kasuta kindlustusmaakleri teenust, kes teeb töö sinu eest ära ja otsib välja konkureerivad pakkumised.


Mõtlemapanevaid numbreid

  • 160 420 eluasemelaenu kuulus Eestis maksmisele 2013. aasta lõpus.
  • Iga kolmas Eesti inimene tuleks peamise sissetulekuallika kaotuse korral elamiskulude katmisega toime vähem kui üks kuu.
  • 33 408 üksikvanemaga leibkonda on Eestis, kus last/lapsi kasvatab ema.
  • 388 077 eestlasel on rahvaloenduse andmetel pikaajaline haigus või terviseprobleem.
  • 80 000 uut südame-veresoonkonnahaigust registreeritakse aasta jooksul Eestis.
  • 81 inimest hukkus Eestis liiklusõnnetuse tagajärjel 2013. aastal.
  • 1727 inimest sai vigastada liiklusõnnetuse tagajärjel 2013. aastal.
  • 4180 tööõnnetust juhtus Eestis 2013. aastal.

Autor: Pille-Mai Helemäe
ajakiri Naised

mandatum v
Lisainfo telefonil 681 2300 või www.mandatumlife.ee    

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada