Koroonaparadoks: nakkusjuhtumite arv suureneb, suremus väheneb
KoroonaviirusKoroonastatistikast ilmneb, et paljudes riikides on suve alguses taandumise märke näidanud viirusnakkusjuhtumite arv asunud taas tõusuteele, surmajuhtumite arv aga väheneb. Terviseeksperdid toovad olukorda selgust Suurbritannia statistikat, ravimeetode ning elanikkonna tervisekäitumist analüüsides.
Suurbritannias oli koroonaviirusega nakatunute arv madalaim 1. juulil, kui seitsme päeva keskmine oli 574 juhtumit. Augusti lõpuks oli nakkusjuhtumite arv enam kui kahekordistunud, olles 1402 päevas. Suremus on samal ajavahemikul aga pidevalt vähenenud, olles 37 asemel keskmiselt 5 surmajuhtumit päevas. The Guardian avaldab ülevaate terviseekspertide poolt esile toodud levinuimatest teguritest, millega seda tendentsi sagedamini seostatakse.
Suremus on madalam, kuna patsiendid on nooremad
Suurbritannias olid augusti viimasel nädalal enam kui kaks kolmandikku uutest nakatunutest alla 40-aastased, see arv on tõenäoliselt seotud sotsialiseerumisreeglite lõdvenemisega. Pandeemia haripunktis oli ainult 28 protsenti juhtudest nooremad kui 40 aastat.
Professor David Spiegelhalteri sõnul kahekordistub Covid-19 suremusrisk umbes iga kuue eluaasta lisandumisega, seega ei vajanud enamik augusti viimase nädala 2042 nakatunust haiglaravi, kuna tegemist oli 20ndates eluaastates noortega.
Eakad ja kroonilised haiged kaitsevad end ning püsivad rohkem kodus
Uute nakatunute seas on järjest vähem vanemaealisi. Suurbritannia terviseameti andmetel oli augusti viimasel nädalal 374 üle 70-aastast nakatunut, aprilli esimesel nädalal oli see arv 10 770. Riskirühma kuuluvad inimesed kannavad rohkem kaitsevahendeid ning hoiduvad rahvarohketes kohtades liikumisest.
Haiglates on Covid-19ga seonduvalt kõrgem teadlikkus ja vajalikud vahendid
Oxfordi teadlased avaldasid analüüsi, mis näitas, et juunis oli haiglates koroonaviirusega nakatunute seas suremus neli korda väiksem kui aprillis. Oma osa on mitmel teguril: hingamisaparaadid, millega suunati hapnik toru kaudu otse kopsudesse, asendati mitteinvasiivse ventilatsiooni ehk morfiinivaba kopsuturse raviga.
Kiiremale paranemisele aitas kaasa ka organismi immuunvastust vaigistavate steroidide deksametasooni ja hüdrokortisooni kasutuselevõtmine. Lisaks saadi spetsiaalsete Covid-19 osakondade loomisega infektsiooni levik paremini kontrolli alla.
Sagedasema testimisega avastatakse ka asümptomaatilised juhtumid
Märtsis ja aprillis piirdus koroonatestide tegemine peaaegu eranditult haiglapatsientide ja tervishoiutöötajatega. Kogukonnas toimuvast viiruslevikust on saadud selgem pilt tänu laialdasele testimisele, kus inimeste endi pöördumisel avastatakse ligi 90 protsenti uutest juhtumitest.
Oxfordi meditsiinikeskuse professor Carl Heneghan lisab, et testid võivad olla väga tundlikud ja avastada väikesi viirusekoguseid ka neil, kes juba toibusid nädalaid varem viirusega nakatumisest.
Distantsi hoidmine vähendab organismi viiruskoormust
Mõned uuringud näitavad, et maskide kandmine ja teistest inimestest eemalehoidmine vähendab viiruse hulka, millega kokku puututakse. Lancetis avaldatud uuring näitas, et patsiendi testimisel esineva viiruse hulga järgi sai ennustada suremusriski.
Päikesepaiste mõjul suureneb organismi kaitsva D-vitamiini hulk
Mõned teadlased on välja pakkunud seose D-vitamiini puuduse ja Covid-19 suremuse vahel; paljud on selle vitamiini olulisust propageerinud hingamisteede haiguste ravis juba ligi sajandi. Chicago ülikooli hiljutine uuring näitas, et D-vitamiini defitsiidiga inimestel oli ligi kaks korda suurem tõenäosus positiivse koroonatesti tulemuseks kui tervisliku vitamiinitasemega inimestel. Kuna nakkusjuhtumite arv kasvas suve jooksul hüppeliselt, näib D-vitamiini laiem tervisemõju Covid-19 kontekstis olevat siiski piiratud.
Suurenenud nakatunute arv võib viia karjaimmuunsuse tekkeni
Antikehade testimise uuringute kohaselt on umbes 13–17 protsenti londonlastest nakatunud koroonaviirusega, mis on palju suurem näitaja kui mujal Suurbritannias, kuid palju madalam kui 70 protsenti, mida eeldatakse karjaimmuunsuse saavutamise madalaimaks vajalikuks nakatunute hulgaks. Teiste hingamisteede infektsioone põhjustavate viirustega nakatumise järgne immuunsus võib kesta kuid, aga seejärel kaob – seega ei ole mingit garantiid, et nakatunud saavad Covid-19 vastu kauakestva immuunsuse.
Koroonaviiruse muteerunud vormid võivad olla vähem ohtlikud
Geneetikud on avastanud, et on olemas tõendeid Covid-19 haigustekitaja muundumise kohta, kuid siiani ei ole kindlaid tõendeid selle kohta, et viirusosakesed oleksid muutunud vähem ohtlikuks.
Lisa kommentaar