Teadlased leidsid huvitava seose diabeedi ja soolestiku mikroobide vahel

Teadlased leidsid huvitava seose diabeedi ja soolestiku mikroobide vahel

Teadlased on ammu kursis sellega, et ööpäevane kindel rütm on inimese füsioloogia jaoks ülitähtis. Kuid alles hiljuti avastasid nad seose mikrobioomiga – inimeste soolestikus ja nahal elavate bakterite, viiruste ja seentega. Uuringud näitavad, et soolebakterite kooslus on päeva jooksul pidevas muutuses, nagu ka muud ööpäevased elutegevusprotsessid. Värskeim avastus on seotud mikrobioomi koostise ja diabeedi diagnoosimisega, vahendab Medical News Today.>

Ööpäevased keharütmid, mida nimetatakse ka bioloogiliseks kellaks, reguleerivad muude tegurite hulgas ka und, erksust, kehatemperatuuri ja vererõhku. Igapäevased bioloogilised rütmid arenesid inimesel tõenäoliselt kooskõlas valguse ja toidu kättesaadavusega.

Biorütmid on inimeste tervise aspektist vaadates väga olulised ja eksperdid usuvad, et nende pikaajaline häirimine võib viia kehale kahjulike tagajärgedeni. Uuringuga on tõestatud võimalike tulemustena mõttetegevuse- ja meeleoluhäired, mälu nõrgenemine, normaalkaalu kaotamine ja seos kasvajaliste protsesside arenemisega.

Mõned teadlased usuvad, et regulaarsed muudatused mikrobioomis on tõenäoliselt kasulikud ja igapäevase rütmi kadumine võib kaasa aidata ka ainevahetushäirete tekkele. Enam kui 4000 inimesega tehtud uuringu põhjal leiti, et soolestiku bakterite hulk ja koosseis kõigub kogu päeva jooksul – diabeetikutel esines sellist muutust aga märgatavalt vähem. 

Selle nähtuse edasiseks selgitamiseks tehti uuringu, mille käigus analüüsiti 24 tunni jooksul peaaegu 2000 inimese soolestiku mikrobioomide kooslust. Teadlased kaasasid ainult ainevahetushäiretega inimesi, kellel oli diagnoositud rasvumine (määratletud kehamassiindeksina 30 või üle selle), eeldiabeet ja teist tüüpi diabeet (st elu jooksul tekkinud krooniline haigus, mille korral on veresuhkur pikema aja jooksul normist kõrgem).

Uuringutulemused kinnitasid regulaarseid muutusi soolebakterite koosluses ning leiti, et rasvumise ja teist tüüpi diabeediga inimestel oli kadunud soolebakterite koosluse rütmiline ööpäevane muster. Samuti märgati suhkruhaigete inimeste soolebakteritel spetsiifilisi muutusi – tuvastati 13 tüüpi baktereid, mille osakaal jäi päeva jooksul muutumatuks. 

Teadlased töötasid välja matemaatilise mudeli, mis lisaks mikrobioomi muudatustele arvestas ka inimese kehamassiindeksit, st lisaks bakterite hindamisele võeti arvesse ka keha rasvasisaldust. Ekspertide ettepanekul võiksid arstid neid mustreid kasutada diagnostilise läbimurdena inimest lähitulevikus ohustava diabeedi ennustamiseks ja olemasoleva haigusseisundi diagnoosimiseks.

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada