Kaalulangetajad kasutavad ranget ketodieeti valel eesmärgil
Söö suures koguses liha, muna ja kala ning kaota kaalu – tundub ideaalne? Seesugune ketogeenne dieet on moodi läinud, kuigi on välja mõeldud hoopis kroonilise haiguse leevendamiseks.
Tavaolukorras kasutavad inimorganismi rakud energia allikana eelistatult glükoosi, mis tekib süsivesikute lagunemisel seede-elundkonnas, kirjutab Postimees. Ketogeenses dieedis on aga süsivesikute hulk viidud miinimumini, see moodustab olenevalt menüüst 10–20 protsenti kogu saadavast toiduenergiast. Peamiselt süüakse valgu- ja rasvarikkaid toite. Seega peavad rakud hakkama energia allikana kasutama ketokehasid, kuna glükoosi saadakse ülivähe. Toitumisnõustaja Riinu Rätsep kirjeldas, et glükoosi defitsiidi puhul ei ole rasvhapete oksüdatsioon täielik ja vaheühenditest intensiivistub maksas ketokehade tootmine. Olukorda, mil energiaks kasutatakse ketokehasid, nimetatakse ketoosiks.
«Ketoosi jõudmine ei käi niimoodi, et täna hakkan sööma palju rasvu ja kohe tunnen seda. Ketoosiseisundisse jõuab inimene 7-14 päeva pärast, võib minna ka mitu nädalat,» sõnas Rätsep. Kuna ketodieet välistab igasuguse suhkrutarbimise, tõi ta välja, et seda sööma harjunud inimesed võivad kohe märgata jääknähte, n-ö suhkrupohmelli. Dieeti alustades võivad tihti esineda peavalud, iiveldus, väsimus ja üldine halb enesetunne. Toitumisnõustaja sõnul tekivad sageli isud, eriti magusa järele ning inimesed võivad kiirelt murduda, sest keha on harjunud energiat saama glükoosist ja nüüd seda enam ei ole. «Alguses käib ketogeensel dieedil olles väga tugev võitlus,» lisas ta.
Süsivesikuid ei pea kartma
Rätsepa kogemuse põhjal tekitavad süsivesikud inimestes sageli põhjendamatut hirmu – osa inimesi kardab neid nagu tuld, menüüst on välja jäetud isegi head aeglaselt imenduvad süsivesikud (täisteratooted, puuviljad jm). Keskmine eestlane sööb niigi üsna palju liha- ja piimatooteid, mis on ka ketodieedile omane, ning osa on ka suure osa süsivesikuterikkaid toite lihtsalt mõne toidumüüdi tõttu menüüst välja arvanud. «Kiirelt imenduv süsivesik ongi see, mida ei peaks tarbima, aga aeglaselt imenduv on täiesti normaalne. Tundub, et siit ongi lühis sisse tulnud, inimesed ei tee vahet ja peavad kõiki süsivesikuid halbadeks, jätavad need menüüst välja ning isegi ei tea, et söövad liiga valgu- või rasvarikast menüüd,» nentis Rätsep.
Algselt on aga ketodieet mõeldud kasutamiseks teatud krooniliste haiguste puhul seisundi leevendamiseks, mis on ka üks põhjuseid, miks ei maksa seda suvaliselt kaalulangetuse eesmärgil harrastada. «Näiteks diabeedi puhul kasutatakse ketodieeti, sest valgu- ja rasvarikas menüü aitab hoida veresuhkru taset stabiilsemana, kuna selle suuri kõikumisi tekitavad just kiirelt imenduvad süsivesikud. Dieeti kasutatakse ka aju mõjutavate haiguste, näiteks epilepsia ja autismispektri häirete puhul,» loetles Rätsep.
Loe ketodieedist pikemalt Postimehest.
Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.
Jaga
Lisa kommentaar