Ei nuta ega kaeble: Eesti mees jõuab arstile viimases hädas

Tervisekäitumise uuringust selgus, et 30–69-aastastest Eesti meestest ei käinud viimasel kahel aastal perearsti juures ligi 23 protsenti. Meeste vähene huvi oma tervise vastu on tuttav ka Tartu Ülikooli kliinikumi meestekliiniku juhile Margus Punabile. Tema vastuvõtule satub iga kuu mehi, kes pole tõsistest terviseprobleemidest hoolimata kümneid aastaid arsti juures käinud. Androloog-uroloog leiab, et ainus lahendus on terviseteadlikkuse suurendamine, kirjutab Postimees.

Miks käivad mehed liiga vähe arsti juures?

Mehed ei nuta, mehed ei kaeble. See on klassikaline maskuliinne mudel. Sellises kultuuris on üles kasvanud kaugelt üle 90 protsendi meie meestest. Meeste maailma jõuab terviseteema kohale siis, kui enam omal jõul hakkama ei saada. Kahjuks juhtub see siis, kui organismi loomulik reserv on ära kulutatud ja edasi toimimiseks on vaja välist, ravimite tuge.

Kui suur probleem on Eesti meeste vähene tervisehuvi?

Suur probleem on tervisekasvatuse puudulikkus. Minu kogemuse põhjal ei saa enamik meie inimestest keha toimimisest hästi aru. Liiga sageli arvatakse, et kui mul on mingi haigus, siis küll mind terveks tehakse, et arst on kohustatud mind terveks tegema.

Tuleks aru saada, et kõik, mida me teeme või ka tegemata jätame, jätab kehasse oma jälje. Kroonilise haiguse taga vaatab väga sageli vastu inimese enda aastatepikkune tervisekäitumise ajalugu.

Kui perearstil käiakse vähe, siis meestearstil ilmselt veel harvemini. Kui palju on meestel uroloogil käimise harjumust?

Tegelikult on meeste terviseteadlikkus siiski aja jooksul märgatavalt suurenenud. Enamikul keskeas meestel, kes minu vastuvõtule jõuavad, on esmased uuringud kenasti tehtud. Julgen arvata, et praegu skriinitakse perearsti tasandil eesnäärmehaiguste ja -vähi suhtes juba enam kui 60 protsenti sihtrühmast ehk 50–70-aastastest meestest.

Ka Tartu Ülikooli kliinikumi meestekliinikus on meeste visiitide arv kiiresti kasvanud: eelmisel aastal käisid nad Eestis kokku üle 50 000 korral õe või arsti juures.

Kas meestel tuleks käia arsti juures vähemalt kord aastas?

Ma ei pea praeguste teadmiste alusel vajalikuks meeste ega naiste iga-aastaseid profülaktilisi visiite. Küll aga tasuks ennast regulaarselt kontrollida nendel, kel on selged terviseriskid – tulgu need siis eluviisist, keskkonnast, kehalistest eripäradest või geneetikast. Sellele lisaks on mõistlik läbida uuringud kindlatel vanuserühmadel.

Millised on meeste tervisemured, millega üldse ei pöörduta või jäädakse tihti hiljaks?

Välja on kujunenud mõned sensitiivsemat laadi indikaatorhaigused. Kümmekond aastat tagasi pöörduti nendega arsti juurde keskmiselt 1,5 aastat pärast esmaste haigusnähtude teket. Praegu on see aeg lühenenud keskmiselt kolme kuu peale. Seega on terviseteadlikkus viimastel aastatel väga kiiresti kasvanud.