«Õllekõht» paneb mehe tervise ohtu
Meestel avalduvad kaaluprobleemid tunduvalt nooremas eas kui naistel, kinnitas SA Eesti Tervise Fond juhataja ja perearst Eero Merilind.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) tervisekäitumise uuringust selgus muuhulgas, et ülekaaluga on kimpus 61 protsenti Eesti meestest ja 21 protsenti on koguni rasvunud, kirjutab Postimees. Samast uuringust tuli välja, et vaid 23 protsenti meestest teeb sporti kaks-kolm korda nädalas ning seitse protsenti peab aasta jooksul dieeti. Kehakaalu aitabki arsti sõnul normi piires hoida tervislik eluviis: mitmekülgne toitumine, regulaarne füüsiline aktiivsus ning teadlik töö- ja puhkerežiim.
Merilind tõi esile, et praegu on Eestis probleemiks juba ka koolilaste ülekaalulisus. «Juba lapseeas välja kujunev istuv eluviis, vale toitumine ja vähene liikumine mängivad suurt rolli ka täiskasvanu kaaluprobleemides,» sõnas ta. Tõepoolest, Eesti koolilaste kehakaal on viimase 15 aastaga märgatavalt suurenenud ja esimesse klassi minejatest on ülekaaluline või rasvunud iga neljas.
Ülekaal ja rasvumine on riskitegurid, mis mõjutavad meie tervist ja elukvaliteeti üldisemalt. Rasvumise valem on lihtne. Kui tarbime rohkem energiat ehk sööme rohkem, kui päeva jooksul kulutame, siis rasvkude üha suureneb. Rasvkoe suurenemine üle teatud piiride viibki rasvumiseni, selgitas perearst.
Paiknemise järgi jaguneb rasvkude nahaaluseks ehk perifeerseks, mis moodustab 80 protsenti kogu organismis olevast rasvkoest, ja kõhusiseseks ehk vistseraalseks rasvkoeks. Vööümbermõõduga on seotud just viimane ning selle suurenemine on Merilinnu sõnul esimene rasvumise väline näitaja lisaks kehakaalule. Uuringutes määratakse inimese ülekaal enamasti kehamassiindeksi järgi, kuid ainult selle alusel ei saa perearsti kinnitusel siiski inimese tervist hinnata. Vistseraalset rasvumist ehk kõhurasva suurenemist saab hinnata just vööümbermõõdu järgi. Maailma Terviseorganisatsiooni soovituste järgi ei tohiks meestel olla vööümbermõõt suurem kui 102 sentimeetrit ja naistel üle 88 sentimeetri.
«Kõhupiirkonna rasvumise põhjuseks on metaboolne sündroom. Koos sellega suureneb vererõhk, muutub veresuhkru tase, häirub vererasvade ehk lipiidide tasakaal,» loetles Merilind.
Ülekaalu ja rasvumise tagajärjel kasvab teise tüübi diabeedi oht, südamehaiguste ja kõrge vererõhu risk, aga tekkida võivad ka uneapnoe, seedesüsteemi häired, refluksihaigus, nahapõletikud, madal enesehinnang, ärevus ja depressioon, naistel menstruaaltsükli häired, rääkis perearst. Rasvumine on tema sõnul krooniline haigus, mille raviks on kaalukontroll ja elurežiimi muutus: toitumise jälgimine ja kehalise aktiivsuse suurendamine.
«Tuleb valida õige liikumisharrastus: kõndimine, kepikõnd, ujumine, rattasõit; peaasi, et tegevus oleks piisavalt meeldiv, et selle juurde püsima jääda. Edasi tulevad ravimid, bariaatriline operatsioon ehk maovähendusoperatsioon, aga ka vajalik psühholoogiline nõustamine ja motiveerimine,» rääkis Merilind. Kui kehakaal langeb, väheneb ka organismi energiatarbimine, mistõttu on vaja pidevalt jälgida toitumist ja elustiili.
Lühiajalised dieedid, ka paastumine ei anna perearsti sõnul pikaajalist efekti. «Oluline on, et inimene tunneks end oma kehas hästi, ning näljutamine ei ole ka hea,» märkis ta.
Normaalkaal sõltub kehapikkusest ja kehatüübist ning lihtsaim näitaja on kehamassiindeks, mis peaks täiskasvanutel jääma 18,5 ja 25 ühiku vahele. Kehamassiindeksit arvutatakse, jagades kehamassi kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites.
Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.
Jaga
Lisa kommentaar