Ligi 700 naist on haigestunud «rinnaimplantaadilümfoomi» - kui suur on vähirisk tegelikult?

Clinica kliiniku juhi ja ilukirurgi Peep Pree sõnul käib maailmas aga ringi kümneid miljoneid rinnaimplantaatidega naisi, mistõttu pole paanikaks erilist põhjust: vähirisk on üsna väike, kirjutab Postimees. Küll aga pole seni teada üht kindlat vähi tekkepõhjust, üleüldse on implantaatidega seostatavast vähivormist hakatud rohkem rääkima mõne viimase aasta jooksul. Ühisosa on leitud ainult selles, et enamik haigestunud naisi on kandnud karedapinnalisi, tekstureeritud implantaate, ent Pree kinnitusel on teadusajakirjanduses mainitud üksikuid lümfoomijuhtumeid ka siledapinnaliste rinnaproteeside kandjatel. «Me ei ole rahvusvahelisel tasandil seni saanud ühtki soovitust või hoiatust, et peaksime ära lõpetama ühe- või teistsuguste proteeside paneku,» sõnas ta.

Pree kinnitusel kasutatakse nii Euroopas, Austraalias kui ka Lõuna-Ameerikas valdavalt just tekstureeritud pinnaga silikoonist rinnaproteese. «Lihtsustatult öeldes tähendab see karedat, sametjast pinda. Karedus, mis on tehases proteesi pinnale tehtud, on eri kõrgusega ja sellest sõltub, kas ihu kasvatab proteesi külge seda ümbritseva kaitsekesta ehk kapsli või saab protees seda ümbritsevas kestas vabalt ringi pöörelda,» selgitas ta. Kui taastumine on kulgenud ootuspäraselt, püsib karedapinnaline protees kehas hästi, liikudes minimaalselt. Siledapinnalise implantaadi puhul sellist koe sissekasvu proteesi pinnal ei toimu, kuna sidekoerakkudel ei ole millegi külge kinni hakata ning protees liigub kehas palju vabamalt. «Osa tehaseid toodab siledaid, osa karedaid proteese, küsimus ongi selles, kuidas see kudede ja sidekoekapsli külge fikseerub,» lisas Pree.

Kui Soomes on seni teadaolevalt kinnitatud kaheksa BIA-ALCLi juhtumit, siis Eestis ei ole Pree andmetel haigust avastatud ega diagnoositud. Kuna mistahes vähivorm tekib aastatega, ei saa kindlalt öelda, et Eestis seda haigust pole ega tulegi. «Soome on väga suur ja jõukas riik, Soome naistele meeldivad suured rinnad samamoodi või veel rohkem kui Eesti naistele. Soome taastava kirurgia ajalugu on pikem, seega on ka taastava rekonstruktiivkirurgia operatsioone rinnaproteesidega tehtud rohkem kui Eestis, mis on loogiline,» selgitas ilukirurg.

Soomes on kasutusel valdavalt ühe proteesitootja toodang, ent kuna tegu on ammuse turuliidriga maailmas, ei ole võimalik tõmmata võrdusmärki lümfoomi arengu ja konkreetse proteesitüübi vahele. «On selge, et mida enam on ühe tootja proteese maailmas kasutusel, seda enam on nende proteesidega ka probleeme. Need on üsna karedapinnalised proteesid ja arvatakse, et see on soodustanud proteesi pinnale mikroorganismide elama asumist. Ning see omakorda lümfirakkude aktiveerumist ja muteerumist,» rääkis Pree.    

Loe lugu täismahus Postimehest.